Peaminister Kaja Kallas ütles Delfile, et valitsuserakondade kokkuleppe kohaselt lisatakse stabiilsusprogrammi selgitus, et riigi eelarvestrateegia (RES) läheb augustis muutmisele.

Tema sõnul tuleb just siis langetada ka olulised otsused. „Me peame tegema väga valusaid otsuseid, mis seonduvad nii kokkuhoiukohtade kui ka täiendavate tulumeetmete otsimisega,“ tõdes Kallas.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on nii rahvastikuprotsessid kui ka ühiskondlikud ootused viinud Eesti olukorda, kus olemasolevate riigi püsituludega ei ole enam võimalik kulusid katta. „Olukord on väga tõsine,“ nentis ta. „Täiendavaid tuluotsuseid tuleb teha.“

Teisalt järgmiseks aastaks rohkem maksutõuse teha ei jõua, tunnistas Sikkut. „Veerand miljardit vajaminevast 2025. aasta pingutusest on juba menetluses,“ märkis ta, viidates auto- ja magusamaksule. „Ülejäänud otsused tuleb veel teha ja koos eelarvega ära menetleda.“

Vastavalt EL eelarvepoliitikate koordineerimise reeglitele tuleb kord aastas, hiljemalt 30. aprillil esitada Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule uuendatud stabiilsusprogramm. Stabiilsusprogrammi eesmärk on väljendada valitsuse poliitikat Stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevate nõuete täitmisel.

Otsused järgnevate aastate eelarvemeetmete ja eesmärkide osas tehakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise protsessis septembri lõpuks. Stabiilsusprogrammis on 2024. aasta valitsuse fiskaaleesmärgina sõnastatud valitsussektori nominaalse eelarvepuudujäägi vähendamine kolme protsendini SKPst.

Eelarvenõukogu peab riigieelarve seaduse järgi andma oma hinnangu stabiilsusprogrammis kajastatud valitsussektori eelarve-eesmärkide kohta. Eelarvenõukogu esitab oma arvamuse valitsuse istungile ja kohe seejärel avalikustab oma arvamuse ka pressiteatena.

Stabiilsusprogramm avaldatakse pärast valitsuses heakskiitmist. Ühtlasi esitab ministeerium selle Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Komisjonile, kes hindavad liikmesriikide stabiilsusprogramme mais-juunis.