Topeltkodakondsusega Kohtla-Järve tüdruk saatis Ilvesele abipalve
Sel nädalal läks Kadrioru poole teele kiri õnnetult Kohtla-Järve tüdrukult Kristinalt, kellele ametnikud ei halasta ja tahavad ära võtta tema Eesti kodakondsust.
"Austatud president, ma tahan elada Eestis täisväärtusliku ühiskonna liikmena ja palun säilitada mulle Eesti kodakondsuse," kirjutas Kristina president Toomas Hendrik Ilvesele saadetud kirjas.
"Mina ja mu vanemad garanteerime omalt poolt, et ma loobun Vene Föderatsiooni kodakondsusest niipea, kui see on Venemaa seaduste alusel võimalik."
Nimelt soovib topeltkodakondsusega tüdruk säilitada just Eesti kodakondsust ja loobuda Vene kodakondsusest, kuid Venemaa seaduste kohaselt pole see võimalik enne tema täisealiseks saamist. Praegu 13-aastasel Kristinal tuleb selleks oodata veel viis aastat.
Eesti seadused ei luba praegu topeltkodakondust, kuid kaalumisel on selle lubamine teatud juhtudel.
PPA kodakondsustalituse juht Koidu Mesilane ütles Delfile, et muu riigi kodakondsuse võtnud inimene peab Eesti kodakondsusest loobuma. Väljaarvatud juhul, kui inimene on sündinud Eesti kodanikuna, siis temalt Eesti kodakondsust seadus ära võtta ei luba.
"Kui inimene on Eesti kodakondsuse saanud naturalisatsiooni korras ja PPA-le saab teatavaks, et ta on lisaks omandanud muu riigi kodakondsuse, alustatakse menetlust, kus inimesele antakse valik, kummast kodakondsusest ta loobub. Kui inimene seda ise ei tee, siis teeb otsuse PPA ning inimesele jääb vaid teise riigi kodakondsus."
Riigikogu menetluses on praegu kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on säilitada Eesti kodakondsus inimestele, kes omavad ka muu riigi kodakondsust, kuid teisest kodakondsusest loobumine oleks nende jaoks ebamõistlikult keeruline, sõnas Mesilane. "Seepärast lükkas PPA menetlusaluste inimeste huvides kodakondsusega seotud otsuste tegemise edasi, kuna on võimalik, et muudetud seadus loob olukorra, kus nad võivad säilitada mõlema riigi kodakondsuse. Nii on see ka teie poolt küsitud Kristina puhul ning seni kehtivad mõlemad tema kodakondsused."
Kristina ja tema ema Irina võitlusest bürokraatiaga kirjutas pikemalt Eesti Ekspress.
Möödunud aasta mais läks Irina pikendama Ahtme gümnaasiumis õppiva tütre Eesti passi ning esitas Jõhvi teenindusbüroo ametnikule veel ühe tütre isikut tõendava punaste kaantega dokumendi - Vene Föderatsiooni passi. Vene kodakondsuse sai Kristina 2009. aastal, kui tema isa otsustas endale võtta Vene kodakondsuse. Nagu muuseas soovitas Vene konsul siis, et isa võtku "ühtlasi Vene kodakondsus ka tütrele". "Hea viisata Venemaal käia või hiljem õppida," oli piisavalt veenev põhjendus terve perekonna jaoks.
Neli aastat elas Kristina rahulikult kahe riigi kodakondsena, kedagi see ei seganud. Kui aga Kristina nimele välja antud Venemaa passi nägi politsei- ja piirivalveameti ametnik, järgnes kiire reageering. Ametnik teatas, et kuna Eestis on topeltkodakondsus keelatud, on neil kohustus võtta Kristinalt ära Eesti kodakondsus.
