Kui maailma saaks kirjeldada matemaatilise võrrandiga, saaks vastuse igale probleemile välja rehkendada, tulevikku edukalt modelleerida ja sellest lähtuvalt õigeid valikuid teha. Just sellises maailmas Andrus Ansip elada tahakski.

Aga inimesed ei ole (ainult) ratsionaalsed. Nad võivad teha valikuid, mis on neile igasuguse loogika järgi kahjulikud. Nad ei ole arvutid, mida koodijuppide abil juhtida saab. Võib-olla mõnda aega, aga siis tuleb ikka mingi error sisse. Samal viisil jätkates hakkab vigade arv kumulatiivses tempos suurenema.

Seega on arvu- ja statistikausk Ansipi tugevus ja nõrkus samal ajal. Nõrkus väljendub näiteks selles, et ta ei osanud õigel ajal lahkuda. Võimul olles hägustub võime näha ühiskonnas toimuvat niigi, kuid eriti siis, kui inimesi peetakse ratsionaalseteks masinateks.

Ratsionaalselt mõeldes on ta aga olnud ju edukas peaminister.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena