GRAAFIK: President Ilvese reiting langes ametiaja lõpus enneolematult madalale
Kaitseministeerium on aastast 2001 teinud avaliku arvamuse küsitlusi, kus on uuritud ka institutsioonide usaldusväärsust. Alati on küsitud ka presidendi usaldusväärsuse kohta.
Selle aasta märtsis tehtud küsitluse kohaselt vaid 50 protsenti vastanutest usaldas Ilvest ja 42 protsenti ei usaldanud. Nii halba tulemust pole kunagi ühelgi presidendil olnud. Kuigi Ilvese usaldusväärsus jäi küsitlustes enamasti Rüütlile alla, siis sel kevadel toimus järsk langus, mis langetas usaldajate ja tõstis mitteusaldajate arvu.
Näiteks Lennart Meri usaldas tema ametiaja viimases küsitluses 75 protsenti ja Arnold Rüütlit tema viimases küsitluses 76 protsenti vastanuid.
Eestikeelse elanikkonna usaldus kõikide institutsioonide vastu on küsitluse kohaselt suurem kui mitte-eestlastel. Ilvest usaldab 62 protsenti eestlastest ja 24 protsenti mitte-eestlastest. Venekeelsed vastajad usaldavad näiteks valitsust ja riigikogu rohkem kui presidenti, eestlaste puhul on see vastupidi.
Oktoobrikuise küsitlusega võrreldes langes Ilvese toetus eestlaste seas 12 protsenti. 7-8 protsendi võrra on kahanenud usaldus valitsuse, riigikogu ja peaministri vastu.
Venekeelsete vastajate seas on kõige ebausaldusväärsemateks institutsioonideks NATO, peaminister ja president – võrreldes oktoobriga 2015 on nende usaldusväärsus langenud 3-4 protsendi võrra.
Ilvese avalike suhete nõunik Toomas Sildam selgitas Ilvese reitingu langust tema selgete seisukohavõttudega. "President Ilves on jõuliselt toetanud Euroopa Liidu sisemist solidaarsust, ka rändekriisi puhul. Ta on korduvalt kompromissitult kõnelenud Eestis kohati nähtava võõrviha vastu. Kui uuringu järgi usaldab Euroopa Liitu täielikult või pigem usaldab 54 protsenti vastanutest, siis eks siingi ole tagasipeegeldus Euroopa Liidu praegustelt probleemidelt ning tegelikkuses on euromeelsete inimeste hulk Eestis kindlasti suurem," kommenteeris Sildam.
