Kasahstani president Nursultan Nazarbajev, kes praeguseks on järjest võimul olnud juba ligi kolmkümmend aastat, on Eesti riigijuhtidega kohtunud nii 1994. aastalkui 2011. aasta, vastvalt Lennart Mere ja Toomas Hendrik Ilvesega.

Riiki aastakümneid autoritaarse režiimi all hoidnud meest on lisaks laialdastele inimõiguste rikkumiste korraldamisele ja ebademokraatlikule riigivalitsemise ainuisikuliselt enda käes hoidmisele süüdistatud ka massilises korruptsioonis. Näiteks avastati 1999. aastal 8,5 miljardit USA dollarilt väidetavalt temale kuuluvalt Šveitsi pangaarvelt, mis oli sinna variisikute kaudu kantud Kasahstani riigikassast.

Tollal kritiseeris autoritaarse juhi ja Toomas Hendrik Ilvese kohtumist praegune riigihaldusminister Janek Mäggi.

2008. aastal käis Eestis visiidil Albaania president Sali Berisha, kes kohtus president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Ene Ergma ja peaminister Andrus Ansipiga.

Berishat on süüdistatud samuti autoritaarsuses, opositsiooni tagakiusamises, valmistulemuste laialdases võltsimises, näiteks 1996. aasta parlamendivalimiste ametlikud tulemused väitsid, et Demokraatlik Partei, kuhu Berisha kuulus, sai 80 protsenti häältest. Samuti suruti Berisha valitsemisajal vägivaldselt maha poliitilisi meeleavaldusi.

Ka Hiina Rahvavabariik on kõike muud kui demokraatlik ja inimiõiguseid järgiv, kuid riigi suure majandusliku võimuse tõttu hotakse Hiinaga lähedasi diplomaatilisi suhteid. Jüri Ratas võttis möödunud aasta novembris näiteks vastu Hiina valitsusjuhi Li Keqiangi.

Seevastu tekitas palju poleemikat 2011. aastal kolmandat korda Eestis viibinud Hiina okupatsiooni all kannatava Tiibeti eksiilis elava esindaja usujuht dalai-laama visiit ja tema poolametlik vastuvõtmine. Dalai-laamaga kohtusid IRL-i ministrid ja paljud riigikogu liikmed 2011. aastal. Mitteametlikult kohtus dali-laamaga ka president Ilves. Reformierakondlastest minstrid dalai-laamaga ei kohtunud. Eelmisel 2001. aastal toimunud visiidi ajal kohtus dalai-laamaga Tallinnas mitteametlikult tollane peaminister Mart Laar.

Reformierakond jäi teise valitsuserakonnana dalai-laamaga kohtumisest kõrvale.

Hiina protesteeris okupeeritud maa eksiilis elava esindajaga ametlike ja mitteametlike kohtumiste pärast ja seetõttu jäi 2011. aastal tollane põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kõrvale Hiina ametliku visiidi teinud Eesti delegatsioonist.

Ära võiks märkida, et Hiina protestidele vaatamate kohtus dalai-laamaga ka Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, Venemaa aga ei andnud dalai-laamale isegi sissesõiduviisat.

Küll võttis tollane peaminister Andrus Ansip 2009. aastal vastu Ameerika Ühendriikide baptistist usujuhi Franklin Grahmi, kelle ühing kujutas Eestit ilmalikkuse ja väga väikese kristlaste hulga tõttu masendava paigana. Grahm on ka kõiki moslemeid kollektiivselt usu tõttu nimetanud õelateks ja patusteks.

Mainida tuleks ilmselt ka Kesk-Euroopa riike Poolat ja Ungarit aina enam demokraatiast eemale ja autoritaarsele riigikorraldusele lähemale tõukavaid Poola presidenti Andrzej Dudagat ja Ungari presidenti Viktor Orbánit, kellega Eesti riigijuhid seoses Euroopa Liitu kuulumisega regulaarselt kokku saavad.