Alustuseks ütles Põldsam, et kadunud pole boa vaid tiigerpüüton. "Ma vaatasin pilte, kadunud on minu juures sündinud püüton," sõnas Põldsam, "ju ei tunne see omanik oma madusid liiga hästi,".

"See, et kõik lapsed tuleb nüüd kinni panna ja ära peita, on asjatu paanika," jätkas mees. Tundes roomajate eluviise hästi, hindab ta, et madu on leidnud hea peiduka, kus end terassi või trepi all, lillepeenras või põõsas varjata. Kuna madudel on kaunis kaitsevärvus, on nende märkamine looduses keeruline ning seetõttu pole looma omanik veel teda leidnud, arvas Põldsam.

"Mees peaks lihtsalt hoolega otsima!" kõlas Põldsami hinnang maootsingutele. Siiski kui madu märgata, tuleb jääda rahulikuks, sest aeglase loomana madu ründama ei hakka. "Juhul kui ta leida, on vaid tõstmise vaev ta koju tagasi viia, tegu on ikkagi paarikümnekilose loomaga" lausus maoekspert. "Halvimal juhul võib ta enesekaitseks hammustada," jätkas Põldsam, tuletades meelde, et madu pole mürgine.

Madu liigub aeglaselt, vaevalt paarkümmend meetrit päeva jooksul. Tema liikumiskiirus on võrreldav inimese jalakäimise tempoga.

Põldsam ise nägi madu viimati 1998. aastal, kui see oli 50-sentimeetrine maolaps ning ta müüdi ühte Lõuna-Eesti kooli terrariumiloomaks. Kool pandi kinni ning madu sattus Malmi loomafarmi Uhti külas.

"Kõige suurem on praegu oht maole, mitte inimestele, kui ilm langeb alla kümne kraadi, võib saada madu kopsupõletiku, mis on talle surmavalt ohtlik," lõpetas Põldsam.