Minister kohtub saarel Muhu vallajuhtidega, tutvub väikesaare eluoluga ning selgitab välja püsielanike peamised probleemid.

„Kesselaiul puudub meretranspordi püsiühendus ja see on kindlasti suurim murekoht ühe väikesaare elanikele. Püsiühenduse puudumisel on keeruline tagada arstiabi kättesaadavust ja pakkuda postiteenust.

Riikliku meretransporti me igale väikesaarele korraldada ei suuda, kuid koostöös omavalitsusega on kindlasti võimalik muuta olukord paremaks. Kuue elanikuga väikesaarel on inimeste vajadused ja võimalikud lahendused kindlasti paindlikumad kui mõnes suuremas kohas," ütles Mäggi.

Kesselaiule tekkis asustus juba 16. sajandil, mil laid kuulus Muhu Võlla mõisale. Nüüdseks elab Kesselaiul rahvastikuregistri andmetel kuus inimest, suveperioodil võib seal kokku elada kuni 25 inimest.

Ajavahemikus aastatel 2011–2017 on väikesaarte programmist toetatud enam kui 1,2 miljoni euroga 23 Saare maakonna projekti. Muhu vald sai sellest enam kui 233 000 eurot, mis kõik suunati Kesselaiu arendamisse.

2012. aastal sai Kesselaid elektrivarustuse rajamise esimeseks etapiks 60 000 ning päästepunkti rajamiseks ja varustameks 62 000 eurot.

2014. a lisandus sellele ligi 37 000 eurot Kesse-Jaani sadama sildumiskai rajamiseks, 2016. a üle 15 000 eurot Kesselaiu abaja paadisilla rajamiseks, mullu ligi 59 000 eurot elektrivarustuse rajamise teise etapi jaoks.

1,7 ruutkilomeetrine Kesselaid on Eesti vanim ja kõrgeim laid. See asub mandri-Eesti ja Muhu saare vahel, mõlemast umbes nelja kilomeetri kaugusel.