„Meil on vaja paremat koostööd riikidega väljaspool Euroopa Liitu ja peame tõhusamalt toime tulema inimeste tagasisaatmisega, kellel ei ole õigust EL-is kaitset saada. Peame ka toetama liikmesriike, kes on suurima rändesurve all,“ ütles Ratas.

EL-i juhid kõnelesid veel regionaalsete rändepunktide loomise ideest. „See idee väärib edasiarendamist. Selliste keskuste loomisel on õiguslikke ja praktilisi küsimusi, millele tuleb vastused leida koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega. Ümberpaigutamine ja ümberasustamine selles raames jääb vabatahtlikuks,“ ütles Ratas.

Peaministri sõnul on oluline leida ka võimalusi EL-i väliseid riike koostööle motiveerimiseks.

„Vajame stabiilset, aga paindlikku rahastamismudelit rändega tegelemiseks. Eesti on valmis täiendavalt panustama Aafrika Usaldusrahastusse 150 000 euroga,“ sõnas Ratas. Praeguseks on Eesti toetanud Aafrika Usaldusrahastut 1,45 miljoni euroga.

EL-i riikide ühiste pingutuste abil on sisserände surve viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Varjupaigataotlejate arv vähenes mullu 44% võrdluses eelneva aastaga, ebaseaduslike piiriületuste arv 60% võrra.

„Hoolimata kõikidest veel lahendust vajavatest küsimustest, oleme suutnud rände kontrolli alla saada,“ lausus Ratas.

Ülemkogu kiitis heaks ka Venemaale suunatud majandussanktsioonide pikendamise järgmiseks kuueks kuuks.