Õppelaenu taotlemine muutub kergemaks: intressimäär alaneb ja piisab vaid ühest käendajast

Haridus- ja Teadusministeerium plaanib muuta õppelaenu võtmise tingimused paindlikumaks ja õppuritele soodsamaks. Ministeeriumi asekantsler Indrek Reimandi sõnul on praegune õppelaenu süsteem ajale jalgu jäänud ja laenuvõtjate hulk on pidevalt vähenenud juba kümmekond aastat.

„Kavatseme üle vaadata laenuintressi tingimused ja intressi määra ning anda õppuritele valikuvõimaluse, millal alustada intresside tagasimaksetega“, ütles Reimand.

Eesmärk on vähendada õppurite rahalisi kohustusi õpingute ajal ning vältida olukorda, kus uus õppelaen võetakse pelgalt eelmise laenuga kaasnenud intresside tasumiseks või on laenusaaja sunnitud õpingute ajal töötama selleks, et tasuda intresse.

„Kahe käendaja nõudmise asemele võib tulla ühe käendaja nõue. Lisaks kaalume erinevaid abinõusid, kuidas vähendada riigile üle tulevate õppelaenu võlgade hulka.“

Praegu algab intressi tasumine juba õpingute ajal. Paindlikkuse suurendamiseks on kavas anda laenuvõtjale võimalus valida, kas alustada intressi tasumist juba õpingute ajal või maksta pärast õpingute lõppu koos põhisummaga.

Õppelaenu intressimäär on 1990. aastate algusest saati seadusega fikseeritud – 12 kuu Euribor pluss 2% aastas, kuid mitte vähem kui 5% aastas. Seadusemuudatusega on plaanis intressimäära alandada.

Senise kahe käendaja või kinnisvara tagatise nõue on plaanis asendada vähemalt ühe käendaja või kinnisvara tagatise nõudega. Kahe piisava sissetulekuga käendaja nõue takistab laenu taotlemisel sageli õppureid, kes on sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras. Pankade jaoks tähendab kahe käendaja nõue liigset administreerimiskulu.

Kui 2005/2006. õppeaastal võttis õppelaenu 44% õppelaenuõiguslikest õppuritest, siis 2016/2017. õppeaastal vaid 6%.