Liigne agarus on loomadele ohtlik, mitte vajalik. Näiteks on inimesed valesti söötmisega tapnud oravapoja
Eesti loomakaitse seltsi kommunikatsioonijuht Geit Karurahu rääkis, et praegusel ajal saavad loomakaitsjad 12 väljakutset päevas. Seejuures on loomade olukord tihti parem, kui esialgu inimesed paanikas arvavad.
"Metskitse pojad jäävad tihti päevaks üksinda, nende ema tuleb tagasi öiseks ajaks, siis saame me päeval väljakutse, et keegi on leidnud üksiku metskitse lapse, keda peab viivitamatult abistama minema," rääkis Karurahu.
Tihti pole inimeste esimene abi üldse vajalik ja mõistlikum oleks ära oodata asjatundjad, kes saavad õigesti abi osutada. "Hiljuti oli juhtum, kus inimesed leidsid oravapoja, keda toitsid piimaga ning mille peale oravapoeg suri," sõnas ta.
Loomakaitse selts nendib, et suvisel ajal on väljakutseid palju ja nende vabatahtlike käed jäävad tihti lühikeseks. "Me ei saa alati koheselt välja tormata, meie organisatsioon töötab inimestega, kellel on ka palgatöö," selgitas Karurahu, miks mõnikord ei saa loomale keegi koheselt appi tormata.
Siiski kutsutakse üles abituid loomi märkama ning nendest teada andma.
"Abitus seisundis on, loom kes ei ole piisavalt vana, et ise enda eest hoolitseda, või loom, kes on vigastatud või haige, et ei saa enda eest ise hoolitsetud, või loom, kes on jäänud lõksu," selgitas Eesti Metsloomaühingu Tartu piirkonna juht Maarika Liivamäe.
Paljudel juhtudel võib abistamine tuua rohkem kahju kui kasu. Looma- ja linnupojad võivad looduses esmapilgul jätta abitu ja hüljatud mulje, kuid tihti võib see olla vaid näiline, sest enamasti on inimtegevus või lemmikloomad nende vanemad ajutiselt eemale peletanud või siis on nad näiteks toidu otsingul. Pikem peatumine loomapoegade juures võib muuta olukorra pöördumatult halvaks, sest inimese juuresoleku tõttu võivad vanemad oma pojad hüljata ning röövloomad pääsevad pesa rüüstama ja linnupojad võivad pesast välja hüpata.
"Kui metsloom ei ole just ohus, näiteks keset tiheda liiklusega tänavat, on kõige õigem teda mitte puutuda ja hoida eemale," soovitas loomakaitse seltsi otseseabistamise juht Margit Midro. Tema sõnul seab inimene looma koju tassides ohtu looma elu ning heateo asemel võib loom surra nälja ja stressi tagajärjel.
Loomakaitse selts on töötanud välja nõuanded, mida järgida ühe või teise looma leidmisel:
Pea meeles, kui leiad linnupoja:
- Tõenäoliselt linnupoeg õpib lendama ja vanemad on lähedused
- Ema ei lähene linnupojale, kui inimene on läheduses
- Kui lind on maha kukkunud, siis veendu kas ta ei ole vigastatud ning ohtude vältimiseks aseta ta võimalusel tagasi pesasse
- Hüljatud linnupoeg on loid, tema silmad on poolavali või suletud, puudutamisel tundub ta külmana, ta on kõhnunud ja sulestik on ilmselgelt alaarenenud
- Linnupoeg ei ole hüljatud, kui ta on elav ja püüab põgeneda, ta silmad on niisked ja täiesti avatud, ta teeb kinnipüütult kõva kisa ja roojab, puudutamisel tundub soe ning ta kõhupool on sagedasest toitumisest prunnakas
- Paljud linnupojad nagu näiteks varesed, rästad, tihased, kajakad tulevad pesast välja enne seda kui nad suudavad lennata. Mõningatel juhtudel võib lennuvõimeliseks saamine võtta aega kuni paar nädalat. Selle aja jooksul jätkavad vanemad linnupoja toitmist maapinnal ja valvavad teda ning sellised pojad ei vaja inimese abi ja otsese ohu puudumisel ei tohi neid oma loomulikust keskkonnast eemaldada
- Kui linnupesa on katki tehtud, aita see korda teha: valmista puitmaterjalist kast (võib kasutada ka korvi, kaussi, potti), aseta kast endise pesa kohale või lähedusse, kasti aseta endine pesamaterjal
Pea meeles, kui leiad oravapoja:
- Veendu kas oravapojale on otsene oht (koerad, kassid, linnud, vigastus), kui oht puudub, siis eemaldu
- Oravapojad on iseseisvaks eluks valmis siis kui neil on saba karvad lahti löönud ning saba on kena kohev
- Kui oravapoega varitseb oht siis: aseta poeg turvalisse kohta (karp), koheselt tuua siseruumidesse ning hakata soojendama, ära oravapoega alguses toida (oravale ei tohi kindlasti piima anda), helista ELS-i infoliinile või Metsloomaühingu infoliinile
Pea meeles, kui leiad siili:
- Veendu, kas siil on vigastatud. Kõik haavadega/vigastatud siilid tuleb tõsta siseruumi ning nad vajavad inimese abi, ilma abita nad hukkuvad
- Kõik ilma emata ringi liikuvad siilipojad vajavad abi. Siilipoeg mahub üldjuhul ära peopesasse ning kaalub alla 400g.Siilipoeg tuleb tuua siseruumi ning hakata soojendama, ära toida teda, helista ELS-i infoliinile või Metsloomaühingu infoliinile
Loomadest saab teada anda esmaspäevast reedeni kell 9-17 numbril 526 7117 või e-postile info@loomakaitse.ee. Abistab samuti Eesti metsloomaühingu infotelefon 5632 2200. Väljaspool tööaega saab helistada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313, kus antakse samuti nõu, kuidas käituda.
