Ülle Madise: elatisraha suurus peab lähtuma lapse vajadusest, mitte vanema sissetulekust
Madise hinnangul on põhimõtteliselt õige arvestada elatise määramisel ka vanema sissetulekuga, sest lapse elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Probleemiks on aga see, et lapse nimel elatist nõudval vanemal ei pruugi olla mingisugust infot teise vanema sissetulekute ja varalise seisundi kohta. Seetõttu ei pruugi vanema sissetulekule üles ehitatud mudelist tegelikkuses kasu tõusta.
Otstarbekam ja õiglasem võib Madise sõnul olla elatise arvutamine Eesti lapse keskmiste tarbimiskulude põhjal, võttes arvesse ka muid näitajaid nagu vanema sissetulek, laste arv, lapse jagatud elukoht jms. Sarnaselt toimitakse Soomes, kus lapse ülalpidamise üldkulud põhinevad Soome Statistikaameti uuringutel Soome lapse elulaadi ja tarbimise kohta.
Elatise arvutamine keskmiste kulude põhjal ei tähenda Madise kinnitusel siiski seda, et iga laps peaks saama keskmist elatist. Kui konkreetse lapse vajadused on suuremad, peaks vanem saama nõuda lapsele suuremat elatist ning vastupidi - kui elatist maksma kohustatud vanemal ei ole sissetulekut või tema sissetulek ei võimalda sellist elatist maksta, peaks ta saama nõuda elatise vähendamist.
Elatise küsimuste reguleerimisel on Madise sõnul üks tuumküsimus see, et milline peaks olema summa või elatise määr, mille ulatuses lapse nimel elatist nõudev vanem ei pea lapse kulusid ja vajadusi tõendama. Elatise fikseeritud miinimummäär lihtsustab õiguskantsleri arvates lapse nimel elatise nõudmist, kuna elatist nõudev vanem ei pea kuni selle määrani lapse kulusid tõendama.
Kui kehtivate normide järgi on summa, mida elatist nõudev vanem ei pea tõendama 250 eurot ehk pool kuupalga alammäärast, siis on Madise hinnangul ilmne, et uue korra järgi ei tohiks tõendamist mittevajav miinimummäär olla drastiliselt madalam. Lisaks on küsitav, kas miinimumelatise summat on vaja eraldi kehtestada, kui on kindlaks määratud summa, mille piires elatist nõudev vanem ei pea lapse kulusid tõendama.
Õiguskantsler toonitas, et vanema sissetuleku sidumisel elatiskalkulaatoriga tuleb läbi mõelda, kuidas kalkulaator saaks arvestada ka vanema muu varaga, nagu kinnistud või väärtpaberid ning ebatraditsiooniliste sissetulekuallikatega. Samuti on oluline, et
kalkulaatorisse sisestatav vanema sissetuleku protsent põhineks Eesti oludele tugineval analüüsil. Eelnõu väljatöötamiskavatsuses pakutud protsent põhineb aga Saksamaa mudelil, mis ei pruugi Eestis asjakohast tulemust anda.
