Ministri sõnul on Jõgevamaa peaprobleem väljaränne ja tugeva identiteedi puudumine, kuid ta näeb sellele lahendust.

„Haldusreformi järgselt vajab Jõgevamaa uut ja tugevat identiteeti ning eeldused on selleks olemas. Põltsamaal on tugev ajalugu, Mustvee on osa Peipsimaast ning Jõgeval on Eesti kultuuripärl number üks – Oskar Lutsu „Kevadest“ tuntud Tootsi koolimaja,“ ütles Mäggi.

Ministri sõnul pole Jõgevamaa suutnud oma identiteedikohti kokku sõlmida, kuigi see aitaks elavdada ettevõtlust, mis on maakonna peamine arenguvõti.

„Kui mõelda Eesti turismipiirkonnale, siis vaevalt tuleb kellelgi esimesena mõttesse Jõgevamaa. Kui siduda tervikuks maakonna ajalooline kultuur ja Peipsiäärne puhkeala, kus on vesi soojem ja hinnad madalamad kui mere ääres, siis võiks see vabalt nii olla. Teadupärast käivad turism ja ettevõtlus käsikäes.“

Maakonnas elab 29 119 inimest ehk 2,2% Eesti elanikest, kes annavad kokku 1% riigi SKPst. Mullu oli rändesaldo negatiivne ning kokkuvõttes vähenes rahvaarv 192 inimese võrra.

100 tööealise kohta elab Jõgevamaal 21 last ja 38 pensioniealist. Neljandiku maakonna ekspordist moodustab rapsiõli.

Minister kohtub visiidil Jõgevamaa omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega. Lisaks külastab ta Põltsamaa lossi, ettevõtet Kitzinger-Progress AS, Eesti Taimekasvatuse instituuti ja tutvub Jõgeva riigimajaga.