"Kindlasti ta tuleb välja pretensioonidega – ja minu arust need on õiglased – kaitse-eelarvete osas Euroopa liikmesriikidele," ütles Laaneots Delfile. "Ega nad siin palju kasvanud ei ole."

Praegu on Laaneotsa sõnul nii, et 29 liikmesriigist vaid kaheksal on sel aastal see külma sõja aegne miinimumnorm 2 protsenti SKT-st riigikaitseks täidetud.

Mingisuguseid fataalseid ähvardusi või lubadusi Laaneotsa hinnangul aga oodata ei ole ega ka juhtivate tööstusriikide G7 kohtumise järgset fiaskot, kus Trump Twitteri säutsu vahendusel kohtumise lõppjäreldustest taganes.

Laaneotsa sõnul leiab Trump, et Euroopa NATO liikmeskond on ennast külma sõja järel desarmeerinud ja see Laaneotsa sõnul ka õige.

Laaneots tõi välja, et aastal 2013 enne Ukraina kriisi puhkemist moodustas USA panus NATO aastaeelarvest 73 protsenti. Möödunud aastaks oli see protsent langenud kolme punkti võrra ehk 70 protsendini.

Üks NATO Euroopa liikmesriike, mida Trump on madalate kaitsekulutuste eest eriti teravalt kritiseerinud on Saksamaa. Liidukantsler Angela Merkel teatas hiljuti, et Saksamaa suurendab oma kaitsekulutusi 1,5 protsendini SKT-st aastaks 2024. Laaneotsa hinnangul on paljude Saksa poliitikute vastuseis kaitsekulutuste suurendamisele ajalugu arvestades ka mõistetav.

Sõjaliselt on Saksamaa Laaneotsa sõnul Euroopa riikidest kõige mahajäänum, ehkki tegemist on Euroopa suurima majandusega. Seega pole põhjuseks rahapuudus vaid ilmselt puudub tahtmine riigikaitsesse rohkem panustada. "Sakslased ilmselt mäletavad oma keerulist minevikku ja ma arvan, et pelgavad seda kõvasti," sõnas Laaneots. Aastast 2011 pole Saksamaal ka kohustuslikku ajateenistust.