Trumpi nõudmisega nõustumine tähendaks, et Eesti peaks kulutama ligi kümnendiku oma riigieelarvest riigikaitsele.

Stoicescu sõnul on tegu ebarealistliku liialdatud nõudmisega. "USA president võib-olla soovis veelkord jõuliselt ja piltlikult toonitada kaitsekulutuste tõstmise vajadust," kommenteeris Stoicescu täna Delfile.

Stoicescu sõnul ei ole kaks protsenti SKP-st kaitsekulutuste ülempiir, vaid minimaalne tase. "Kellel on soovi ja võimalust võib kulutada kaitsele ka neli protsenti, eriti kui see loob oma riigis töökohti ja kasvatab eksporti- kuid see pole kohustuslik," ütles Stoicescu.

Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders kinnitas eile, et Trump käis Brüsseli NATO tippkohtumisel, kus suletud NATO riigi- ja valitsusjuhtide suletud uste taga peetud esimesel arutelusessioonil välja nõudmise suurendada organisatsioonis kaitsekulud nelja protsendini SKP-st.

NATO liikmesriikide liidrid leppisid 2014. aastal Walesi tippkohtumisel kokku, et 2024 aastaks suurendatakse kaitsekulutusi kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist. Praegu kulutab kaks protsenti SKP-st kaitsele neli liikmesmaad - USA, Suurbritannia, Kreeka ja Eesti. Sel aastal peaksid eesmärgini jõudma kaheksa riiki.

Kaitseministeeriumi kodulehe andmetel on kaitseministeeriumi valitsemisala 2018 aasta eelarve on kokku 523 miljonit eurot ning moodustab umbes 2,12% SKT-st. Kaitse-eelarve on 2015. aastast alates ületanud kahte protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st) ja summa on aasta-aastalt märkimisväärselt suurenenud. Alles 2012 aastal oli Eesti kaitse-eelarve 340 miljonit eurot.

USA kulutab NATO andmetel ise kaitsele 3,5 protsenti SKPst