See algab meie kõrvalt. Helsingist on alguse saamas transpordirevolutsioon
Mobiilirakendus Whim on linnainimeste transpordiharjumusi täiesti ümber muutmas ning isiklikud autod võivad jääda minevikku, vahendab Bloomberg.
Harri Nieminen otsustas, et on aeg auto mobiilirakendusega asendada. Ta oli Helsingi tihedalt täis pargitud kesklinnatänavatest küllalt saanud. Oma peaaegu tuttuue Opel Astra, mis polnud niigi väga kasutust leidnud, müüs ta maha.
Selle elustiilimuutuse põhjuseks oli rakendus, mis pakub piiramatut ühistranspordi kasutusvõimalust, tasuta ligipääsu jalgratastele, odavaid lühisõite taksode ning rendiautodega. Seda kõike ühe kuutasu raames.
"Ma laadisin Whim'i rakenduse sügisel alla ning see võis olla uusaasta paiku, kui langetasin lõpliku otsuse auto maha müüa. See on liiklemise lihtsamaks teinud, sest saan vaheldumisi kasutada eri transpordiviise ning ei pea enam selle pärast muretsema, kuhu oma ratta või auto jätan," ütleb 34-aastane Nieminen.
Isiklikke autosid pole enam vaja
Mehe liikluselu ümberkorraldamise taga olev kontseptsioon kannab nime mobiilsus kui teenus (mobility as a service ehk MaaS). Sellest võib saada suurim igapäevase liikumise ümberkorraldaja pärast seda, kui Ford Model T saja aasta eest autoomamise massidesse tõi. MaaS-il põhinevad teenused meenutavad juba tuttavaid digitaalseid teenuseid, nagu reisiplaneerimine, sõidu- ning autojagamine, mis on seotud ladusa tellimis- ja arveldamisvõimalusega. Lisaks sellele pole vaja omada mitut rakendust, mis kataks era- ning avaliku transpordi teenused, sest Whim pakub neid kõiki ühe kuutasu eest koos. Niisiis saavad kasutajad hõlbsasti leida sihtkohta jõudmiseks parima viisi. Whim'i emafirma tegevdirektor Sampo Hietaneni sõnul üritatakse vastata transpordiäri suurimale küsimusele - mida oleks vaja kliendile pakkuda, et eraautodega konkureerida?
Isiklikud autod on keskmiselt sõidus ainult neli protsenti ajast, mis tähendab vähem kui tunni päevast. Ometi paigutavad üksikisikud nende alla 85% transpordile kulutatud rahast. See viitab suurele potentsiaalile, et autosid tõhusamalt kasutada - suurem grupp osaajalisi liiklejaid saaks jagada hetkel jõude seisvaid autosid. Kui rakendused nagu Whim suudaksid meelitada piisavalt kasutajaid, siis suudaksid nad optimeeritud sõitude ning suurema jagatud sõitude arvu pealt eraautode kogust linnaruumis vähendada ning heitegaaside hulka minimeerida.
Ehkki MaaS-il põhinevatel ettevõtetel äri õitseb, näiteks Uber ning Hiinas baseeruv DiDi Chuxing on hakanud pakkuma ka jalgrattajagamist, ning sektor on meelitanud üle 70 miljardi dollari erainvesteeringuid, pole kõikehõlmavad transpordirakendused veel laialdaselt saadaval. Küsimus tõused seega, miks on just Helsingist saanud teenäitaja.
Helsingi on uuenduslikeks lahendusteks ideaalne linn
Vastust võib näha linna võimes "kastist välja mõelda", näiteks rakendati seal esimese linnana maailmas kolmemõõtmelist detailplaneeringut. MaaS-i mudel sündiski Helsingis, kus autota liiklemine on tänu hästi töötavale ühistranspordisüsteemile mugav ning millel pole tänu kolmest küljest ümbritsevale Läänemerele piiramatult ruumi parkimist ning ummikuid korraldada. Hietaneni sõnul on Soome pealinn küll väike turg, aga tänu väga vastutulelikule seadusandlusele ning koostööaltitele ühistranspordioperaatoritele, on Helsingi just futuristlikele transporditeenustele ideaalne katsetuskoht.
Hetkel on Whim'i 45 000 kasutajal võimalik valida täispaketi (hind 499 eurot) ning osalise, bussisõitu, rattakasutust ning odavamaid taksosid ja rendiautosid pakkuva lahenduse (hind 49 eurot) vahel. Et ka majanduslikult jätkusuutlikuks muutuda, peab Whim saavutama olukorra, kus 3-5% piirkonna elanikest, s.t. 60 000, on kuupaketi tellijad. Laienemisvõimalustest tuntakse enim nõudlust Ameerikas. "Vaatake New York'i! Kui sa vajad seal kahtekümmet erinevat rakendust, et linnas liigelda, siis mina julgeks küll pakkuda, et nemad on Whim'iks päris valmis," on Hietanen optimistlik.
