Kui kogu eelmisel aastal oli 48 liiklussurma, siis sel aastal on poole aastaga teedel hukkunud juba 40 inimest. Seega on sel aastal oht, et aastaid kestnud liiklussurmade languse trend pöördub ja sel aastal sureb teedel rohkem inimesi kui aasta varem.

Kui tavaliselt koguneb valitsuse liikluskomisjon neli korda aastas, siis täna kohtusid majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja siseminister Andres Anvelt erakorralisel koosolekul maanteeameti ning politsei- ja piirivalveameti esindajatega, et arutada liikluse turvalisemaks muutmist.

Simson ütles, et täna otsustati edasi minna mitme teemaga. Kõigepealt arutati, kuidas panna politseiautodesse mobiilsed kiiruskaamerad. Praegused kiiruskaamerate asukohad on mobiiliäppides kirjas ja autojuhid teavad nendega arvestada. Mobiilsed kiiruskaamerad peaksid liiklust rahustama, sest siis ei tea autojuhid, kus ja millal nende kiiruseületamine võib trahvi kaasa tuua.

Anvelt ütles, et rääkis hiljuti oma Leedu kolleegiga, kelle sõnul on kõigis politseiautodes nii ees kui taga kaamerad, mis mõõdavad autode kiiruseid. Politsei teeb oma igapäevatööd, info rikkumiste kohta läheb aga automaatselt menetluskeskusesse.

Teiseks otsitakse võimalusi maha suruda uut murekohta ehk roolis kõrvaliste asjadega tegelemist. Eriti suureks murekohaks on kujunenud mobiilis telefoni näppimine, et telefonist midagi lugeda või kirjutada.

Simsoni sõnul on ka politsei võtnud sel suvel roolis telefoninäppimise oma suurema tähelepanu alla. Aasta alguses jõustus seadusemuudatus, mis tegi politseile lihtsamaks väärtegude menetlemise. Muude asjade seas saab politsei mobiilinäppimist karistada, kui see on jäänud videole.

Kuna autode arv liikluses kasvab pidevalt, aga politseipatrullide arv mitte, siis on politsei suunanud patrullid senisest rohkem tegelema liikluse rahustamisega. Sel aastal on peatähelepanu just kõrvalistel tegevustel roolis.

Anvelt ütles, et kui varasematel aastatel piirdus politsei väiksemate kiiruseületamiste ja ka roolis mobiilinäppimise korral hoiatusega, siis see nähtavasti ei aita ning ta ootab politsei peadirektorilt ettepanekuid, kuidas politsei oma taktikat muuta kavatseb.

Tallinnas Kristiine ristmikul on juba kasutusele võetud esimesed liikluskaamerad, aga otsitakse ka võimalusi, kuidas omavalitsusi rohkem kaasata.

Anvelt ütles, et praegu menetleb ka omavalitsuste ostetud kaamerate jäädvustatud rikkumisi politsei menetluskeskus ja nii peaks see ka jääma. Küll aga tasub tema sõnul arutada, kas jagada trahviraha ka kaamerad ostnud omavalitsustega, et neid motiveerida kaameraid ostma.

Tallinnas on suureks probleemiks punase tulega ristmikule sõitmine, ristmike kinnisõitmine tipptunni ajal ning bussiradade ummistamine. Kas omavalitsus võib osta ristmikule kaamerad ja paluda politseil neid rikkumisi trahvida?

Anvelt vastas, et kui omavalitsus räägib ristmikul olevast probleemist, siis peab politsei ja maanteeamet hindama, kuidas seda kõige paremini ohutuks ja paremini läbitavaks muuta. Politsei ja maanteeamet ei pruugi alati toetada probleemi lahendamist karistamisega, vaid võib soovitada ka liikluskorralduse muutmist.

Liiklust muudab närviliseks liiklustiheduse muutus kogu riigis. Tallinnas ja Harjumaal tõusis liiklustihedus eelmisel aastal lausa 15 protsenti.

Anvelt oli rahul sellega, et maanteeamet otsustas sel aastal muuta libedatõrjet teedel kiiremaks. Jaanuarikuised surmad olid seotud just libedusega teedel. Juunikuised surmad olid seotud kiiruseületamise ja "nutijoobe" ehk roolis telefoni näppimisega. Ühtegi joobes juhi põhjustatud liiklussurma juunis polnud.

Oktoobrisse planeeritud liikluskomisjoni korralise istungi ajaks on kavas vajalikud seadusemuudatused ära kaardistada ja otsustada, mida siis teha.

Võrreldes eelmise aastaga on liiklusõnnetuste arv kasvanud kaheksa protsenti, vigastatute arv 10 protsenti, kuid hukkunute arv 45 protsenti.

Kõrvaliste tegevuste tõttu (näiteks mobiiliga surfamine) hukkus mullu neli inimest liiklusõnnetuses. Tänavu on kindlaks tehtud kaks kõrvaltegevuste ohvrit ja mitme juhtumi osas jätkub uurimine.