Rahandusminister Tõniste võrdleb aktsiisipoliitikat maasikate müümisega

Tänasel valitsuse pressikonverentsil küsisid ajakirjanikud alkoholiaktsiisi tõttu riigieelarvesse tekkivate aukude kohta. Rahandusminister Toomas Tõniste võrdles seda tulu maasikamüüjal saamata jäänud tuluga.

"Kõik need numbrid, millest me räägime on spekulatiivsed. Näitlikustamiseks, millest me räägime, siis näiteks kui maasikamüüja toob iga päeva koju 1000 eurot ja siis ükspäev mõtleb, et võiks ju teenida 2000 eurot ja tõstab kilohinda, kuid ikkagi ei teeni rohkem kui 1000 eurot, sest inimesed ei taha kallimaid maasikaid osta," jutustas Tõniste pressikonverentsil ajakirjanikele.

Maasikamüüjate juurest hüppas Tõniste eelmise valitsuse kirumise juurde.

"Viimased neli aastat on aetud maksupoliitikat valesti. Oleme alati järginud Põhjamaid, tahtnud olla nende moodi ning lootnud, et õnn tuleb meie õuele. Aga ei tule ju," rääkis Tõniste.

Samas nentis minister, et Läti on piirikaubandusest võitnud, tuues välja, et Läti tulu aktsiisi arvelt on riigikassasse olnud 25 miljonit eurot. Seejuures peab Tõniste piirikaubandust suureks mureks, kuid selle põhjused pole tema hinnangul mitte kõrges aktsiisis vaid Läti odavamas elatustasemes.

"Tänane hinnavahe tuleb sellest, et tänu oma suurele kaubanduskäibele saavad suured poed kauba odavamalt kätte. Lätis on elatustase madalam, teenused ja tööjõud odavamad, käibemaksud ja aktsiis on seal väiksemad kui Eestis ja seetõttu ondi seal ka lihtsam hinda madalana hoida," jätkas rahandusminister.

Täna hommikul teatas alkoholitootjate ja maaletoojate liit, et 2018. aasta esimese kuue kuuga tekitas piirikaubandus Eestile enam kui 20 miljoni suuruse maksukahju. Poole aastaga müüdi Lätis 1,6 miljonit liitrit kanget alkoholi. Mullu oli see number 1,4 miljonit liitrit ning 2016. aastal vaid 0,27 miljonit liitrit.

Õlletootjad prognoosivad, et käesoleval aastal jääb riigieelarvesse Läti piirikaubanduse tõttu laekumata koos käibemaksuga 100 miljonit eurot.