Töötukassa arvutuste järgi läheb suurim kulu siltide vahetamisele, haigekassa samast eelarvereast leiab, et enim kulub partnerite teavitamisele nimevahetusest. Ligi pool miljonit eurot maksev sildivahetus ajendas vaatama hoolikamalt otsa kuluridadele - mida veel ligi 900 000 eurose kogueelarvega projekti eest saab.

Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel selgitas kuluridu lahti. "Uus nimi - siis tuleb tellida ka kõik uued kujunduspõhjad blankettidele. Meil on hästi palju kliente, kellele me saadame kirju, koostööparnterid, neile kõigile peab saatma kirjad korrektsetel blankettidel," sõnas ta.

Küsimusele, mis on korporatiivse identideedi uuendamine, vastas Koppel, et selle eest tellitakse töötukassale täiesti uus stiiliraamat. Küsimusele, kas siis töötukassa vahetab oma hästi tuntud hallikasoranži värvigammat, vastas Koppel siiski eitavalt. "Kui me vahetaksime ka värve, läheks kõik ju palju kallimaks!".

"Meil on hästi palju blankette, selles mõttes oleme olnud väga ausad, peaksime järgmine aasta uued tellima ju niikuinii, isegi siis kui me nime ei vaheta," jätkas ta.

Riina Sikkut esines reedel avaldusega, et nime vahetama peab, aga kulusid võiks kärpida. See on tähelepanuväärne, kuivõrd miniter Sikkut kinnitas töötukassa nõukogu liikmena nimevahetuse-otsuse juba juunis ning andis sellele järgnevalt ka allkirja tervise- ja tööministrina, kelle haldusalasse töötukassa kuulub.

Küsimusele, kust annab siis üldse kärpida, et avalikkuse soovidele vastu tulla, vastas Koppel, et hinnad on prognoositud ja hangete tegemisel tuleks need loodetavasti madalamad.

Küsimusele peale, et kas ehk oleks võimalik vahetada nimi ära, aga kogu sildimajandus vahetada välja aegamööda, siis kui näiteks oleks päriselt uut silti vaja, kohkus Koppel esiti. "Väga hea küsimus, ma ei teagi, konsulteerin juristiga," vastas ta.

Mõne aja pärast helistas kommunikatsioonijuht tagasi ning teatas, et vale nime all esitlemine on seaduse rikkumine. "Ometigi pole seaduses pole kirjas, kui kiiresti me peame uuele nimele üle minema," mõtiskles ta. "Keeleseaduse järgi on vale nime kasutamine väärtegu, aga konkreetselt pole seaduses antud, kas võib olla ka vale nimi," võttis asja kokku töötukassa pressiesindaja.

Seepeale suunati talupojaloogikaga sotsiaalministeeriumisse. Küsimus sama - kas nime saaks ära vahetada, aga kulutused teha aegamööda ning osta töötajale uue tikandiga vest selga siis, kui vana läbi on?

"Kõiki kulutusi ei tehtagi korraga. Kuluprognoosi on arvestatud ka tegevused, mida tehakse nagunii igal aastal ning on juba asutuste eelarvetes olemas. Näiteks haigekassa majandusaasta aruanne on igal aastal eelarves olemas. See toodetakse uue logoga alles siis, kui uus aruanne välja antakse. Teatud muudatusi ei ole võimalik edasi lükata ja kokkuvõttes etapiliselt tehtud kulutuste tõttu ju kulutuste kogusumma ei väheneks," vastas sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Silvia Peets.

"Tegemist on avalik-õiguslike asutustega, kes on kohustatud olema ka visuaalses kommunikatsioonis korrektsed. See tähendab, et tekitaks segadust ja oleks eksitav kui asutuste siltidel oleks vana nimi. Kuvand väljapoole asutust on tähtis, sest kodanik peab saama aru, kellega ta suhtleb ning kes talle midagi väljastab ja kes konsulteerib," jätkas Peets selgitamist, miks on hädavajalik panna uus nimi ja kohe tellida uued läikivad sildid.

Toodi ka näide raamatupidamisseadusest, mille järgi ei saa asutus kasutada kehtetu nimega dokumente. "Dokumendid ei saa olla blanketil, mis ei ole kooskõlas muudetud juriidilise isiku tegelike andmetega. Samuti ei saa isikuid teenindada ja dokumente väljastada asutuse nimel, mida äriregistris enam ei eksisteeri," lõpetas Peets.