Eestis kulub vereringeelundite raviks aastas ligikaudu 98,2 miljonit eurot, kuid ikka on südamehaigused Eesti inimeste sagedaseim surma põhjus. Mullu suri südame- ja veresoonkonna haigustesse 8005 inimest, mida on üle kahe korra rohkem kui pahaloomuliste kasvajate ja üle saja kuuekümne korra rohkem kui liiklusõnnetuste tõttu lahkunuid.

“Südame-veresoonkonnahaiguste hulgas on nii neid, mis on paratamatud kui ka neid, mida saaks ennetada tervislike eluviisidega,” rääkis Haigekassa juht Rain Laane ning lisas, et eestlaste eluiga küll tõuseb, aga tervelt elatud aastaid on võrreldes Euroopa eeskujudega vähem.

„Inimesed teadvustavad, et teatud eluviisid on ebaterved, aga kuna mõjud avalduvad alles kauges tulevikus ja täpselt teadmata moel, siis ei pöörata neile piisavalt tähelepanu. Tihti ei osata märgata esimesi ohumärke ja arsti juurde jõutakse alles siis, kui haigus on juba kaugele arenenud. Tulemuseks on haigelt elatud aastad ja surmad, mida oleks saanud ära hoida,” selgitas Laane kampaania alustamise põhjuseid.

Kevadel üle 40-aastaste Eesti elanike seas läbiviidud Kantar Emori uuringu põhjal teab üle 9 inimest 10st, et südame-veresoonkonnahaiguste ohuteguriteks on ülekaal ja vähene liikumine. Seitse inimest kümnest teab neid haigusi seostada tubaka ja alkoholi liigtarbimise ning kõrge kolesteroolitasemega. Märksa vähem teatakse, et südamehaiguste põhjuseks võivad olla ka teised haigused ja geenid. Soola liigse tarbimise ja rasvase toidu söömise halb mõju südamele tuli üllatusena ligi pooltele vastajatest. Kõik üheksa peamist ohutegurit tundis ära vaid 16 protsenti vastanutest.

Südame tervise eest hoolitsemise propageerimise ning haiguste ennetamise ja varase avastamise eesmärgil alustab haigekassa sellest kuust ligi aasta vältavat teavituskampaaniat. Kampaania raames toimub erinevaid teavitusaktsioone ning üritusi, mille eesmärgiks on teadlikkuse kasvatamine ja tervisele õigeaegselt tähelepanu pööramine.