Ukse taga seisis nutetud näoga tütar, kes ütles, et õpetaja ja teised lapsed läksid tuppa ja jätsid tema üksi välja.

Ometi ohkas Svetlana päev pärast juhtunut isegi kergendatult, sest oht oli, et laps jääb üksi lõõskava päikese kätte, satub tiheda liiklusega tänaval auto ette või eksleb Emajõe luhale.

Svetlana sõnul oli tegelikult juba seegi õnnelik juhus, et ta just sel päeval tööl ei olnud.

Juhtum sai alguse sellest, et samal ajal, kui teised lapsed koos õpetajaga tuppa läksid, jäi pedagoogi silma alt ära olnud tüdruk õue.