Pooletunnise debati jooksul jõuti lahata hariduse mitut tahku eliitkoolidest venekeelse hariduse ja lasteaedadeni.

Kallas kritiseeris Repsi mõtet, et vähemalt lasteaia viimased aastad peaksid olema lapsele kohustuslikud, sest see tekitab lapsevanemale lisakohustuse. Reps nõustus, et see on tõesti kohustus, aga kuidagi tuleb kätte saada need lapsed, kes jääksid muidu kahe silma vahele. Reps tõi välja, et Eestis on lapsevanemaid, kes avastavad, et laps on saanud seitsmeaastaseks, kui neile novembrikuus sotsiaaltöötaja koju tuleb. Tema sõnul on eesmärk tuua peade ülelugemine ja laste kättesaamine varasemaks. Repsi sõnul tuleb lastega tegelema hakata hiljemalt viieaastaselt, et näiteks erivajadused üles leida. Seitsmeaastaselt on juba hilja.

Vaidluse tekitas ka küsimus, kuidas venekeelsete koolidega edasi minna. Kallas soovitas üle minna täielikult eestikeelsetele koolidele, kus eesti ja vene lapsed õpivad koos eestikeelses koolis. Reps vastas, et vene koolidesse on eesti keelt viimase 30 aasta jooksul järjest rohkem surutud. Seejuures on olemasolevad vene koolid säilinud, sest see on lapsevanemate soov. „Nad tahavad oma kogukonna identiteeti,” selgitas Reps.

Väitlust juhtis Eesti Päevalehe ajakirjanik Krister Paris.