Eile tutvustati ministeeriumide ühishoones lohiseva inglisekeelse nimega OECD raportit. Põhjalik uuring andis nii noorsootöötajatele kui ka tööandjatele ning poliitikutele teada, et noored tahavad, et nende hääled kõlaksid hariduse- ja noorsootöö teemadest kaugemale.

"Noori peab enam kaasama näiteks rääkidest keskkonnast ja tuleviku Eestist," tõi Eesti noorteühenduste liidu (ENL) esimees Roger Tibar näiteid. ENL on Eesti suurim noorteorganisatsioon, olles samaaegselt noorte hääletoruks oluliste teemade kajastamisel. "Heaks näiteks on valimisea langetamine, kus kuulati noori väljaspool poliitikutele harjumuspärast valdkonda," jätkas Tibar.

"On oluline, et noored oleksid kaasatud, sest noored näitavad, millised on nende jaoks kitsaskohad riigijuhtumised. Näiteks kui koostame 2035 katusestrateegiat, peab noortega arvestama, seal on paljude huvigruppide heaoks olulisi teemasid, näiteks soolise ebavõrdsuse teemad," tõi Tibar näiteid.

"Kui siis noor tunneb, et tema jaoks on sooline ebavõrdsus teema, siis ta võib pöörduda oma piirkonna osaluskogude poole või katuseorganisatsioonide poole, nende võimekus on suunata noori ning veenduda, et noored saavad abi, aga ka mõjutajad kuulevad noorte muredest," seletas Tibar lahti noortepoliitika olemuse.

Raportit kommenteeris eile ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kes nentis, et senini on noori liiga vähe võetud laua taha rääkimaks teemadel, mis puudutavad neid tulevikus. "Noorteraporti tulemustes selgus muuhulgas ka see, et noori peab senisest enam kaasama ka valdkondades väljaspool haridusvaldkonda, siis on oluline, et noori kaasataks aktuaalsetes teemades," lausus Reps.

Küsimusele, kui palju kaastakse noori aktuaalsesse sotsiaalhoolekande reformi kostis Reps, et noori püütakse saada kaasa rääkima kõikidel reformiteemadel. "Eks see on iga ministeeriumi otsus. Kas ja kui palju ministeeriumid noori kaasavad on erinev, haridusministeerium on sellega harjunud, sotsiaalministeerium ka, aga teised ministeeriumid vähem. Tihti see sõltub ka ministri isikust," sõnas minister.

Reps tõi näiteid, et peamiselt võetakse noored laua taha arutama teemades, mis puudutavad neid ennast ning suuremahulistes riskikäitumisuuringutes. "Näiteks küsimuses, kuhu tuleb skatepark ning noori kaasatakse suurte riskikäitumistega valdkonnas, näiteks HIV-teemade puhul, aga sellistes ülevaldkondlikes teemades, näiteks keskkond kui selline või meie tulevik, seal tuleb paraku meelde tuletada," lõpetas Reps

Raporti suurimad tulemused annavad aimu, et kuigi Eestis on noortevaldkond tugev, vajab see senisest suuremat strateegilist läbimõtlemist ja teiste poliitikatega võrdustamist. Tihti on noorsootöö valdkond missiooni- või õhinapõhine, mistõttu kipub vajaka jääma selgelt defineeritud rollidest ja vastutusahelast.

Noorte pikaajalised väljakutsed on seotud kliimamuutustega, ebavõrdsuse kasvu ning vananeva otsustajaskonnaga, mistõttu on ühiskond muutunud noortele keerulisemaks. Samaaegselt on noored aina haritumad ja aktiivsemad - Eesti peab tegema edusamme vabatahtliku tegevuse tunnustamises ja arvestamises mitteformaalõppe vormina.

Noored on siiski oma riigi ning tuleviku osas mõtestatud optimistlikult, mis lähtub kasvavast usust valitsusse.