Kohapeal käinud Delfi piltnik vahendas, et kaitseväelased on end raadanud otsekui läbi metsa. "Tundus, et raiuti end otse läbi metsa kohta, kus oleks nagu mingi tulekahju olnud, aga see oli liiga väike, et seda päriselt tulekahjuks nimetada,". Tallinnas umbes 100 kilomeetri kaugusele jääval alal tegutsesid juba ka kohalikud, kes püüdsid raketi maandumispaika uudistada.

"Seal oli märgitud aerosooliga märgitud mingi osa, mis võis olla justkui maandumisrada," selgitas ta edasi.

Raketi paiknemiskohast kaugemal asuvad mõned talud. "Üks vanem mees elab seal lähemal, see rada on selgelt näha, kui tee äärest minna," rääkis fotograaf.

Raketti otsinud kaitseväelased olid raiunud end läbi võsa ning kuigi päästeamet vahendas teateid põlevast rabast, siis piltniku sõnul raba seal lähedal küll ei ole. "Tegu on lihtsalt kohaga paksus metsas, kaitseväelased on siia maha jätnud ka oma parkla,"

Veel oli maha jäetud hulk linte ning koormarihm. Kogu kopaga läbi songitud ala laius on silma järgi 20x20 meetrit, põlenud puud tõmmatud platsi äärtesse ja aerosooliga võimalik raketi asukoht märgitud.

"Mulle jääb hulk küsimusi - mis ala see siis oli, mida nad läbi otsisid, kui põleng oli lähedal, kuidas nad seal kohe otsida said, kes selle paiga üldse leidis, kui see koht on keset metsa," rääkis piltnik.

Kaitseväe peastaap vahendas, et eile alale saabunud 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased kontrollisid ligikaudu 600-ruutmeetri suuruse ala metallidetektoritega ning seejärel ligikaudu 200 hektari suuruse ala visuaalse vaatluse teel.

„Kuna pinnasekihis oli palju valesignaale, siis koorisime ekskavaatori abil ligikaudu poolemeetrise pealispinna kuni savikihini ja jätkasime otsinguid süvadetektoritega,“ ütles otsingutöid juhtinud kaitseväe demineerimiskeskuse ülem kapten Karmo Saar, kelle sõnul ei leitud ka kuni kuue meetri sügavusele näitava detektori abil raketile viitavaid signaale.

„Tegemist on tugeva savipinnasega. Arvestades raketi alumiiniumkonstruktsiooni, ei saanuks ta meie hinnangult seal kuuest meetrist sügavamale tungida,“ ütles kapten Saar.

Pärast ala kontrolli taastati ala endine seis parimal võimalikul kujul ning jätkati ligi poolekilomeetrise diameetriga ala visuaalset kontrolli, mis ei andnud samuti tulemusi.

„Otsisime ahelikus põhjalikult nii maapinnalt kui ümbritsevatelt puudelt raketi detaile või indikatsioone nagu murdunud oksi või muid tunnuseid, mis viidanuks raketi maandumisele. Kõige selle järeldusena võime öelda, et meie hinnangul kontrollitud alale raketti maandunud ei ole,“ ütles kapten Saar.

Õhuväe ülema kolonel Riivo Valge sõnul jätkatakse otsinguid õhuväe lennuvahenditega. Tema sõnul on võimalik, et rakett on soisel alal maapinda tunginud ja seda ei leitagi, kuid praegu on otsustatud visuaalsete otsingutega jätkata, kasutades selleks koptereid.

„Lootsime, et leiame raketi seniselt otsingualalt, sest kõik välised tunnused viitasid sellele, kuid need tundemärgid ei viinud meid leiuni,“ ütles kolonel Valge.

Kaitsevägi on jätkuvalt tänulik vihjete eest, mis võiksid viia raketi leidmiseni. Kaitsevägi palub raketitaolise eseme leidmisel sellest kohe eemalduda ning teatada hädaabinumbril 112.

7. augusti pärastlõunal lasi Hispaania hävitaja Eurofighter Pangodi kohal õhuharjutusalal eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi põhja suunas. Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel kell 15:44. Juhtumi asjaolusid selgitab uurimine.