Esimese tähelepanekuna tõi Talvik välja asjaolu, et mai keskpaigast on ta Vabaerakonna asjadest olnud küllaltki eemal ja on seadnud ennast väljapool olevaks. Tema sõnul on erakonna probleem juhtimise otsustamatus. "Kui Herkel kevadel välja tuli, siis mina mõtlesin, et tal ja tema meeskonnal on mingisugune plaan, kuid nüüd selgub, et seda ei olnudki. Ilmselt ainukene hirm oli see, et minu juhtimisel võiks ta kaotada koha või tema lähedased kuskil heal positsioonil valimisnimekirjas. See on selline parteiline mõtlemine, mida minul ei ole," tõdes Talvik.

"Probleem seisneb selles, et Vabaerakonnast on saanud üks tavaline partei. Erakond oli mõeldud algselt pigem poliitilise platvormina, poliitilise liikumisena, mis teostab konkreetseid asju ning milles osalevad inimesed on ühtsel arusaamisel, et kõige tähtsamad probleemid Eestis vajavad kiirelt lahendamist. Mängida töökohtadega, parteilise toiduahela või kogu blokkides hääletamisega, mis tegelikult Eesti poliitilist elu on tuksi keeranud - see on rõve parteiline jama," tõdes Talvik.

Ta lisab, et veidrana näib ka Tarandi nimega mängimine, viidates selle, et teda kasutatakse reaalsete probleemide katmiseks. "Ei saa aru, kust ta selle võtab. Tüüpiline poliittehnoloogi käitumine, lükata teemad probleemidelt kõrvale. Olles ise Tarandiga pidevas suhtluses, ei tea mina seda, et ta oleks Herkelile lubanud tulla Vabaerakonda kandideerima."

Talvik lisab, et teda häirib, et Herkel toob ajakirjanduses esile pidevat kommunikatsiooni, mida tegelikult ei olegi olnud. "Me oleme sellel suvel silmast-silma kohtunud ühel korral ning lisaks fraktsiooni koosolekul. Olen koosolekutel väga selgelt ka välja öelnud seda, et praeguse juhtimise all mina Vabaerakonna nimekirjas ei kandideeri."

Talviku sõnutsi ei ole Indrek Tarandil vähimatki plaani liituda Vabaerakonnaga, vaid oleks seda teinud siis, kui Talvik oleks seda ise juhtinud.