01.09.2018 jõustuvad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse sätted, mis kohustavad pea kõiki eraõiguslikke juriidilisi isikuid koguma ja hoidma äriregistri juures andmeid oma tegeliku kasusaaja kohta.

See tähendab, et alates 01.09.2018 peavad täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu esitama äriregistri infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta (a) nime, (b) isikukoodi ja isikukoodi riigi (isikukoodi puudumisel sünniaja ja koha); ning (c) elukohariigi, samuti (d) andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta. Tegeliku kasusaaja andmed avalikustatakse äriregistri infosüsteemis.

Andmed tegeliku kasusaaja kohta peavad edastama äriregistrile ka mittetulundusühingud ja sihtasutused. Erandina ei ole vastavat kohustust korteriühistutel, hooneühistul, reguleeritud turul tegutsevatel äriühingutel ja sihtasutusel, kelle majandustegevuse eesmärk on põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine ja kellel puudub muu majandustegevus.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendussätete eeldatava1 mõtte kohaselt on juba olemasolevatel juriidilistel isikutel tegeliku kasusaaja andmete deklareerimiseks aega 60 päeva ehk 2018. aasta oktoobri lõpuni. Uute isikute puhul tuleb andmed äriregistrile esitada koos registrisse kandmise avaldusega. Esitatud andmete muutumise korral tuleb uued andmed esitada äriregistri infosüsteemi kaudu 30 päeva jooksul andmete muutumisest teadasaamisest arvates. Kui tegeliku kasusaaja andmed ei ole muutunud, kinnitab äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus andmete õigsust majandusaasta aruande esitamisel.

Äriühingu tegelikuks kasusaajaks loetakse füüsilist isikut, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu. Lõplik omamine võib olla otsene või kaudne. Otsene omamine on kontrolli teostamise viis, mille puhul omab füüsiline isik äriühingus 25 protsendi suurust osalust pluss üks aktsia või üle 25 protsendi suurust omandiõigust. Kaudse omamise puhul omab äriühingus 25 protsendi suurust osalust pluss üks aktsia või üle 25 protsendi suurust omandiõigust äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all, või mitu äriühingut, mis on sama füüsilise isiku kontrolli all.

Enamike Eestis registreeritud äriühingute puhul on tegeliku kasusaaja määratlemine tõenäoliselt lihtne ning ettevõtjale lisandub pelgalt formaalne andmete äriregistrile esitamise kohustus. Keerulisemate struktuuridega ühingute puhul võib tegeliku kasusaaja tuvastamine osutuda keerulisemaks ning ilma osanike/aktsionäride kaasabita olla sisuliselt võimatu.

Seetõttu ongi seadusandja näinud eraõigusliku juriidilise isiku osanikele, aktsionäridele või liikmetele ette kohustuse anda ühingu juhatusele vastava kohustuse täitmise võimaldamiseks kogu neile teadaolev teave tegeliku kasusaaja kohta, sealhulgas teave tema omandiõiguse või kontrolli tegemise viiside kohta. Seaduse seletuskirja kohaselt on selle kohustuse aluseks hea usu põhimõte: „Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Juriidilisel isikul, kes peab oma tegelikud kasusaajad […] teada saama ja registrisse kandma, ning keda vastasel korral ähvardab karistus, on õigustatud huvi vastava info saamiseks.“

Kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendumist ei ole tegelikku kasusaajat võimalik kindlaks teha ja puudub ka kahtlus, et selline isik siiski eksisteerib (või juhul, kui on kahtlus, kas kindlaks tehtud isik on tegelik kasusaaja), käsitatakse tegeliku kasusaajana sellist füüsilist isikut, kes on kõrgema juhtorgani liige.

Vastutus tegeliku kasusaaja avaldamise nõude rikkumise eest võib olla märkimisväärne. Eraõigusliku juriidilise isiku aktsionäri, osaniku või liikme poolt tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise, andmete muutumisest teatamata jätmise või teadvalt valeandmete esitamise eest, kui sellega on põhjustatud olukord, kus kohustatud isik (pikk loetelu) ei suuda täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeedet, karistatakse rahatrahviga kuni 1200 eurot (juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot). Juriidilisele isikule andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumise eest kohaldatav rahatrahv võib olla koguni kuni 400 000 eurot.

Soovitame esimesel võimalusel äriregistrile rahaandmed esitada!