Täna, üleeuroopalisel totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeval, avati Tallinnas Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaal, mis on austusavaldus kommunismikuritegude ohvritele ning mälestuspaik nende omastele. Ootame kõiki memoriaaliga tutvuma alates kell 18.00.

„Ikka on neid, kes õigustavad totalitaarseid ideoloogiaid erinevatel ettekäänetel ja räägivad, et ideaalis on üks või teine tegelikult õilis, elluviimine on vaid seni ebaõnnestunud. Kuid iga totalitaarne ideoloogia on juba oma olemuselt vabaduse vaenlane ja selle kõrget hinda teame meie oma ajaloolisest kogemusest,“ märkis president Kersti Kaljulaid memoriaali avamisel peetud kõnes.

„Demokraatlikud riigid peavad seisma selle eest, et vihkamine enam kunagi kellegi otsuseid ei juhiks. Peame mõtlema demokraatia ja Euroopa moraalsete väärtuste – kodanike õiguste ja vabaduste – hoidmisele ning kaitsmisele igasugu populismi ja ekstremismi eest. Vaid siis saame olla kindlad oma laste ja lastelaste tulevikus,“ sõnas Vabariigi President.

„Tänasest avatud memoriaal on meie austusavaldus nendele Eesti meestele, naistele ja lastele, kes andsid oma elu Eesti eest Nõukogude kommunistliku režiimi ohvritena. Siin käies meenutagem oma lähedasi ja kõiki eelkäijaid, kes meid silmitult ajaloost vaatavad. Nüüd on mälestuspaik kõigil, kelle hauda me ei tea,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Siin käies mõelgem sellele, et meie jaoks ei ole vabadusel riigina abstraktne hind. Vabaduse kaotus maksis meile natsistliku ja kommunistliku režiimi sobingu tulemusel rohkem kui viiendiku meie inimestest.“

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks rajatud kommunismiohvrite mälestuspaik koosneb kahest osast: „Teekond ja „Koduaed“. Esimene on mälestuskoridor, mille seintele on jäädvustatud enam kui 22 000 elu kaotanud inimese nimed, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ning kelle matmiskoht on enamasti teadmata. See koridor sümboliseerib totalitaarse režiimi armutust ja inimvaenulikkust. „Koduaia“ rahu ja turvalisust annavad edasi park õunapuudega ning mesilased memoriaali pargipoolsel seinal.

„Suur tänu kõigile Eesti inimestele, kes andsid oma panuse selle mõjusa mälestuspaiga rajamisse – memoriaali autoritele, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile ja ehitajatele, Eesti Mälu Instituudile ning ennekõike läbi aastakümnete kõikide kommunistlike kuritegude ohvrite nimekirjade koostajaile, eesotsas Leo Õispuuga. Samuti Eesti inimestele, kes viisid kivid oma lähedaste ja sõprade mälestuseks Pilistverre ja neile, kes kogusid allkirju terve inimpõlve vältel, et tänane päev saaks teoks,“ tänas justiitsminister.

Eesti kommunismiohvrite memoriaali tellijaks oli justiitsministeerium ning seda haldab Riigi Kinnisvara AS. Memoriaali rajanud konsortsiumisse kuuluvad Haart Ehitus OÜ, Verston Ehitus OÜ ning GRK Infra AS.