See annab Mikko sõnul ühtlasi tagatise, et ka tulevased põlvkonnad hoiavad au sees inimvaenulike režiimide ohvrite mälestust ega unusta toonaseid kuritegusid.

„Alates tänasest on Eestis olemas kauni arhitektuuriga koht, kus kõiki stalinismi ohvreid mälestada ja meenutada. Mul on hea meel ka selle üle, kui sügava jälje on jätnud kümme aasta tagune samm Euroopa Parlamendis, mil me koos nelja kaassaadikuga kogusime allkirju deklaratsioonile, mille tulemusena tähistatakse 23. augustit Euroopa Liidus kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäevana," kinnitas riigikogu liige Marianne Mikko.

On omamoodi sümboolne, et kümme aastat pärast toonast algatust avatakse Tallinnas nii oluline memoriaal. Üle-euroopalise kommunismi-ja natsismiohvrite mälestuspäeva kehtestamine aitas kahtlemata memoriaalile sünnile kaasa,“ rääkis Mikko.

Stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestamine ja ajaloo mäletamine on Mikko sõnul meie kohus mineviku ees, nagu ta on ka kohustus seista demokraatia ja teiste euroopalike väetuste eest.
Mikko algatas Euroopa Parlamendi saadikuna 2008. aasta mais koos Saksa, Briti, Ungari ja Läti kolleegidega deklaratsiooni ettepanekuga kuulutada 23. august üle-euroopaliseks kommunismi-ja natsismiohvrite mälestuspäevaks. 1939. aasta 23. augustil sõlmiti Moskvas Molotov-Ribbentropi pakt, mille salaprotokollidega jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Ida-Euroopa mõjusfäärideks.