Tegevusjuhendaja rääkis, et Valkla Kodu töötajad on vägivaldsete asukate ees täiesti kaitsetud ja kõigis kaheksas osakonnas peavad nad ka päeval töötama üksi, ehkki ette on sel ajal nähtud kaks töötajat. Vaimse puudega, skisofreeniahaigeid või autistlikke asukaid ehk kliente on osakonnas aga enamikul juhtudest üle kümne.

Valkla Kodus on tulnud ette juhtumeid, kus asukas lööb hooldekodu töötajat seljatagant nii, et töötaja on selle tagajärjel lebanud 10–15 minutit teadvusetult põrandal ja samal ajal ei saa talle ka keegi appi tulla.

Valkla Kodus pole tööl ka ühtki turvatöötajat, kes aitaks vajadusel teisi töötajaid asukate vägivalla eest kaitsta. Delfiga rääkinud töötaja sõnul saigi rünnaku tagajärjel viga mitte valvur, vaid üks hooldekodu tegevusjuhendajatest.

Kui aga on oodata sotsiaalkindlustusameti või õiguskantsleri kontrollkäiku, siis tehakse töögraafikud ümber selliselt, et igas osakonnas oleks nõuetekohaselt tööl kaks inimest ja kord oleks majas.

Kuu aja jooksul on Valkla kodus juhtunud neli tööõnnetust, milles hooldekodu töötaja on viga saanud ja pidanud seetõttu jääma haiguslehele. Lisaks on hooldekodus suur töötajate puudus, mille vastu juhtkond midagi ette ei võtvat. Turvalisuse tarbeks on töötajatel vaid häirenupp, mis paljudel juhtudel ei tööta.

Hooldekodu töötaja lükkas ümber ka eelmisel laupäeval ilmunud info, nagu oleks põgenenud mehe kinni pidanud politsei. Tegelikkuses pidasid asuka kinni aga hooldekodu töötajad pärast seda, kui nendeni oli jõudnud info, et põgenenud mees hääletab Tallinna–Narva maanteel Kiiu viadukti läheduses. Mehe pidasid kinni üks hooldekodu tegevusjuhendaja ja teine kodu juht. Politsei oli jõudnud kohale alles 5–10 minutit hiljem.

Hooldekodu pidaja kinnitusel vastab kõik nõuetele

AS-i Hoolekandeteenused juhatuse esimees Maarjo Mändmaa ütles Delfile, et Valklas Kodus on praegu teenusel 91 klienti. „Ajal, mil intsident aset leidis, oli tööl nõuetekohaselt töötajaid – ehk majas oli kaheksa inimest,” sõnas ta.

Mändmaa kinnitas, et Valkla Kodu kooseisus ei ole turvatöötajaid, sest erihoolekandeteenuse iseloom ei eelda seda. „Klientidega tegelevad klienditöötajad-tegevusjuhendajad. Nemad tagavad oma professionaalsete oskustega psüühikahäiretega inimeste päeva sisustamise ja jälgivad inimeste käitumist, et ennetada mistahes vahejuhtumeid,” rääkis ta.

Mändmaa toonitas, et kõik töötajad on saanud väljaõppe ja ette valmistatud, kuidas erinevates olukordades käituda, et tagada esmalt iseenda turvalisus ning seejärel tegeleda tekkinud olukorraga. „Mistahes juhtumid, kus kas oma töötaja või keegi teine saab viga, on väga kahetsusväärsed ja me tegeleme selliste juhtumite analüüsiga tõsiselt. Ka praeguse juhtumi asjaolud on selgitamisel,” ütles ta.

Sotsiaalkindlustusamet: veebruaris töötajatel pretensioone polnud

Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna nõunik Kersti Kask selgitas, et aastatel 2016–2018 on sotsiaalkindlustusamet Valkla hooldekodus läbi viinud kolm järelevalvet, millest kaks olid ette teatamata. „Viimane paikvaatlus, millest teatasime asutust ette, toimus selle aasta veebruaris, siis töötajatel selliseid pretensioone ei olnud,” kinnitas Kask. Töökoormuse ja tööülesannete osas soovitas ta töötajatel pöörduda otse tööinspektsiooni.

Varasemad järelevalved Valkla Kodusse on Kase sõnul näidanud seda, et töökohustused asutuses, kus töötatakse klientidega, kes võivad endale või teistel ohtlikud olla ja kes sageli ise ei teadvusta teenuse vajadust, sisaldavad mingil määral ka turvatööle sarnaseid ülesandeid. „Üks selle teenuse eesmärk ongi tõsta inimese teadlikkust oma haigusest ning õpetada teda jälgima ja kinni pidama raviplaanist,” ütles Kask.

Õiguskantsleri kantselei: kontrollkäike tehakse ette teatamata

Õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts kinnitas, et kontrollkäike erihooldekodudesse teeb õiguskantsler ette teatamata. Näiteks Valkla 2014. aasta kontrollkäik toimus ette teatamata, ühel päeval saabuti näiteks õhtul pärast kella 21. 2015. aasta kontrollkäigu kolmest päevast kaks esimest olid samuti ette teatamata ja ühel neist päevadest õhtusel ajal. Ka 2017.aasta kontrollkäik oli ette teatamata. „Neil käikudel tutvuti ka tööajagraafikutega, mis näitavad, kui palju töötajaid tegelikkuses tööl on,” sõnas Luts.

„Kõigis viidatud Valkla Kodu kontrollkäikude kokkuvõtetes on õiguskantsler rõhutanud, et turvalise elukeskkonna tagamiseks oleks Valkla Kodus vaja enam tegevusjuhendajaid. Seaduses toodud miinimumnõuete täitmine ei pruugi keerulise käitumisega klientide puhul olla piisav,” ütles Luts.

2017. aasta käigu järel leidis õiguskantsler sedagi, et kõigi turvalisuse tagamiseks on oluline, et kõik töötajad kannaksid paanikanuppu ning et nad harjutaksid häireolukorras käitumist.