"Mina olin see, kes selle koosoleku avalduse tegi. See oli kohaliku omavalitse valimistel EKRE valimislubadus, mina olin üks nendest, kes lubas," sõnas Lääneranna vallavolikogu liige, EKRE-sse kuuluv Meelis Malk.

"Lihula samba" mälestuskivi on üks avaliku koosoleku rekvisiit, mis ilmestab 14 aasta taguseid sündmusi ja mis ei jää püsivalt paika. Selleks võiks olla sama hästi ka pilt kivist või PVC plakatil olev kivi kujutis. Ja "Lihula samba" mälestuskivi ei kopeeri seal eelnevalt asetsenud monumenti, vaid selle kujundus kopeerib algset monumenti," seletas Malk.

Kuju on vastuolulise minevikuga, algselt Pärnusse püsitatud kuju viidi kiiresti Lihulasse, kust see samuti öö rüpes teisaldati. Malk viitas, et SS-sümboolikat sambal pole, kuigi 2004. aastal tellitud semiootiline analüüs jõudis vastupidisele järeldusele.

Küsimusele, kas Malk ka ise samba mälestusürituses provokatsiooni näeb, vastas ta eitavalt. "Sambaga pole midagi pistmist! Tegemist on ikkagi vanade sõjameeste mälestamisega, hingede eest palvetamisega näiteks. Inimesed näevad asju erinevalt, ma ei taha midagi pahasti öelda, aga selle mälestuspäeva eesmärk pole kindlasti kedagi tülli ajada," sõnas Malk.

"Vapraid sõjamehi saab mäletada kindlasti ka teisiti, aga siitkandi poisid, tean, et ühe klassi poisid läksid in corpore sõtta," meenutas Malk.

Malk nentis, et kuigi praegu tuuakse samba koopia, siis tegelikult on plaanis tuua originaalsammas ise. "Kena ta oleks küll. See on koht, kus 14 aasta tagune tegevus heastada, ehk käituti tol hetkel natukene valesti, muidu me ei räägiks sellest täna niimoodi," mõtiskles mees.

"Mälestuspäev on 74 aastat tagasi sõdinud meeste mälestuspäev, kes kaitsesid Eestit 1944 aasta augustis bolševistliku punaarmee sissetungi eest ning võitlesid ja langesid Eesti vabaduse nimel. Mälestada tuleb neid mehi selleks, et selline kangelaslikus võimaldas paljudel tavakodanikel võita aega ning põgeneda üle tormise mere ja säilitada meie Eesti Vabariigi iseseisvus de jure," lõpetas Malk.