"Pöörane jutt isegi Yana Toomi kohta. Eriti kohatu oli nende avalduste tegemise ruumiline valik. Meid okupeerinud riigi õigusjärglase meedias Eesti okupeerimine kahtluse alla seada ja võrrelda seda Ukraina ja Gruusia rahvaliikumistega," imestab Reinsalu. "Samas, Yana Toomi avaldus on hukka mõistetav, kuid tema loogika, olles minu jaoks sisuliselt aktsepteerimatu, on mulle vastaspoolelt formaalselt arusaadav ja vähemasti avameelne: kui Eestit ei okupeeritud, siis ei olnud ka okupatsioonikahjusid, mida uurida ja siis ei saa olla ka võimalikku sellekohast nõuet. Tõlgime okupatsioonikahju küsimuses kartlikul seisukohal olevale ülejäänud Eesti poliitilisele eliidile Toomi aksioomi tagurpidiseks: kui teie jaoks ei ole okupatsioonikahju nõudeõigust, siis pole ka okupatsiooniga tekkinud kahju ja siis otsekui pole ka okupatsiooni olnud."

Reinsalu lisab, et mis muud öelda kui: selg sirgu! "Ärge võtke Toomi retoorikat vaikimisi omaks! Ajaloolise õigluse küsimustes pole mõtet mängida poolikut Gorbatsovi ajastu glasnostit. Meie lähteplatvorm on õiguslik järjepidevus, rahvusvaheline õigus ja Riigikogu seisukohad Eesti okupeerimise ja okupatsioonikahjude nõudeõiguse kohta. Kõike seda pole perspektiivis mõtet maha salata diplomaatilise mugavuse eest, olgugi Tõde vahel ebamugavam kui pooltõde."