"Et kommunismiohvrite memoriaal rajatakse Maarjamäele oli selge 2015. aasta sügiseks," ütles Delfile Solman, kes oli toona memoriaali tellinud justiitsministeeriumi avalike suhete juht. "Mäletan planeerimisprotsessi üsna täpselt. Riigi Kinnisvara AS kui ehitaja pidas algusest saadik läbirääkimisi ka Levadiaga ning sellisel kujul, nagu praegu viilhalli plaanitakse, plaane laual ei olnud," kinnitas Solman.

Solman rääkis, et Tallinna volikogu Isamaa fraktsiooni hinnangul ei tohi memoriaali lähedusse ehitatavad objektid mingil juhul kommunismiohvrite memoriaali kahjustada. Jalgpallihalli ehitusele tuleb leida lahendus, mis ei riivaks vähimalgi määral vaadet kommunismiohvrite memoriaalile. "See oleks sama, mis riivata inimeste tundeid, kes käivad seal austamas oma paljukannatanud eelkäijaid," sõnas ta.

Solmani sõnul pole see antud küsimuses isegi oluline, kes esimesena planeeringut alustas. "Olulised on inimeste tunded, ja asjaolu, et inimesed leiavad Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaalil kontakti oma juurtega. Just seda unikaalset fenomeni ei tohiks mistahes huvidega riivama tulla," rõhutas ta.

Solman avaldas lootust, et jalgpallihalli autorid ja selle tellija leiavad võimaluse muudatusteks töös sellisel kombel, et see ei hakka häirima ega uut konflikti looma. "Linnavalitsus ei tohiks aga memoriaali üldmuljet kahjustavat projekti läbi lasta, kui asi peaks niikaugele jõudma. Kõigi osapoolte koostöösoov on antud juhul oluline," toonitas Solman.

Tallinna Pirita linnaosakogu esimehe, Reformierakonda kuuluva Ülle Rajasalu sõnul ei saa klubi Levadia jalgpallihalli rajamist vastvalminud kommunismiohvrite memoriaali kõrvale enam peatada.

Rajasalu ütles Delfile, et eile õhtul toimunud Pirita linnaosakogu koosoleku protokolli läks kirja järeldus, mille kohaselt peaksid mõlema poole arhitektid tulema kokku ja leidma lahenduse küsimusele, kuidas jalgpallihalli memoriaalipoolne külg välja nägema hakkab. Rajasalu sõnul on halli planeering juba lõpusirgel ja memoriaal ehitati palju hiljem.