„Riigigümnaasiumidel on missioon: pakkuda kõikjal Eestis kõrgetasemelist ja mitmekesiste valikuvõimalustega gümnaasiumiharidust. Uued gümnaasiumid pole pelgalt uued hooned, vaid uutmoodi õpetamine ja õppimine. Selleks, et igas Eesti paigas oleks noortel piisavalt valikuid ja nüüdisaegne õppekeskkond, rajab riik igas maakonnakeskuses ja suuremas linnas riigigümnaasiumi,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Iga riigigümnaasiumi tegevuse aluseks on kvaliteedikokkulepe. Kvaliteedikokkuleppega lepivad direktorid, õpetajad, õpilased ning riik kokku tulemustes, mille poole gümnaasiumid oma tegevusega püüdlevad, ja eeldustes, mis võimaldavad ootuspärase õppekeskkonna kujunemise.

Esimene maakondlik riigigümnaasium, Viljandi Gümnaasium, alustas tegevust 1. septembril 2012. aastal. Sellest aasta hiljem alustasid õppetööd Läänemaa Ühisgümnaasium Haapsalu linnas ja Jõgevamaa Gümnaasium Jõgeva linnas. 2015. aasta sügisel avasid uksed Jõhvi Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium ja Võru Gümnaasium. 2016. aasta sügisel Põlva Gümnaasium, Valga Gümnaasium ning Hiiumaa Gümnaasium.

2019. aastal alustab Kohtla-Järve Gümnaasium, 2020. aastal alustab riigigümnaasium Tabasalus, kokkulepped on sõlmitud riigigümnaasiumide loomiseks aastal Rakveres ja Kuressaares, Narvas ja Saue vallas, samuti Tallinnas ja Rae vallas.

Koolivõrgu programmi kohaselt on 2023. aastaks õppetööd alustanud kokku 24 riigigümnaasiumi, sh igas maakonnas vähemalt üks.