Miks Narva kärbub? Statistikaamet analüüsib põhjuseid
Möödunud aastal jäi 56 000 elanikuga Narva surmade ja väljarände tõttu ilma enam kui 1000 inimesest ja kokku on pidevalt kahaneva elanike arvuga Narva uuel aastatuhandel kaotanud ligi 7000 inimest.
Miks Narvast lahkutakse? Vastuse leidmiseks analüüsib statistikaamet oma värskes blogisissekandes inimeste sissetulekuid. 2007. aastal oli Narvas palgatöötajaid 26 188 ning 2017. aastaks oli nende arv langenud 18 610-ni. Samas on palgad Narvas tõusnud samamoodi nagu mujalgi Eestis – 2000. aastast peale 82%. Statistikaamet esitab hüpoteesi: Narvas on tekkinud olukord, kus edukad on teatud hulk ettevõtteid, nende firmade töötajatele makstakse head palka, kuid neisse ettevõtetesse „mittemahtunud“ töötajatel linnas tööd pole.
Arvud näitavad, et 2007. aastal oli Narvas rohkem kui 20 töötajaga firmasid 115, kuid nende arv langes 2016. aastaks 71-ni ehk pea poole võrra. Kümne viimase aasta jooksul on suurte ettevõtete arv Narvas vähenenud ning vähenenud on ka neis keskmiselt töötavate inimeste arv. Samas - tööviljakus firmades on kasvanud.
Neis firmades loodi 2007. aastal 159 miljoni euro väärtuses lisandväärtust, 2016. aastal oli vastav näitaja 182 miljonit eurot. Tööviljakus müügitulu alusel oli 2007. aastal keskmiselt 52 000 eurot ja 2016. aastal 128 000 eurot. Seega suuri ettevõtteid on Narvas küll vähemaks jäänud, kuid väiksem arv selliseid ettevõtteid koos vähema hulga töötajatega loob rohkem lisandväärtust.
Niisiis Narvas ettevõtlus toimib, inimeste palgad kasvavad, kuid ikkagi inimesed lahkuvad. Statistikaamet pakub, et lahkumine on teatud inertsiga protsess — inimesed ei ole Narva paranevat eluolu veel tajunud, või on lahkumisplaanid varem tehtud ning Narva tõus ei ole plaane kummutanud. Seega ühest seletust linna jätkuvale kahanemisele ei ole.
"jääb aga mõistatuseks ka edaspidiselt. Ilmselt läheb veel aega, enne kui me täiel määral hoomame seda, mis ikkagi seda linna käivitab," kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra.
