Elu pärast surma: kuni viiendik doonorelunditest jääb omaste vastuseisul siirdamata
Üha enam Euroopa riike läheb üle automaatsele elundidoonorluse süsteemile, mis tähendab, et iga inimene, kes pole väljendanud kirjalikku vastuseisu tema organid pärast surma abivajajale siirata, on vaikimisi elundidoonor. Eestis on olukord ebamäärane, kirjutab ERR.ee.
"Ärge võtke oma organeid taevasse kaasa. Seal teatakse, et neid vajatakse maa peal." Paavst Johannes Paulus II
Nende sõnadega alustab Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) oma kodulehel elundidoonorlusele pühendatud peatükki.
Tegelikkuses asub Eesti ainus elundisiirdamise keskus Tartu Ülikooli Kliinikumis, mis tähendab, et teistes haiglates seda protseduuri ette ei võeta.
Nii mõnelgi eestlasel on rahakoti vahel pangakaardi suurune papitükk oma andmetega, mis kümmekond aastat tagasi käsitsi valmis kirjutatud.
See on elundidoonorlusega nõustumise vorm, mis peaks alati endaga kaasas olema, sest iial ei tea, millise nurga taga surm võib varitseda.
Kas aga kriitilisel hetkel, kui kiirabi inimese päästmise lootusetuks tunnistab ja surma välja kuulutab, taibatakse otsida elundidoonorluse nõusoleku vormi, kui puudub info, et inimene selle üldse täitnud on?
