Eesti toetab plastist ühekordsete sööginõude, joogikõrte ja õhupallivarte keelamist
Keskkonnaminister Siim Kiisler nentis neljapäeval, et eelnõu on tekitanud palju elevust. Küsimus on, et kuidas me plasttoodete mõju keskkonnale saame vähendada.
"Küsitakse, et miks me Euroopa tasemel reguleerime näiteks joogikõrte või õhupallivarte küsimust, et kas see on proportsionaalne. Küsimus on selles, et prügi liigub väga palju ikkagi riikide üleselt," vastas Kiisler.
Reguleerimise põhjus on, et suur osa prügist satub lõpuks merre. Kiisleri sõnul on inimestel mulje, et mereprügi on midagi taolist, mis tekib, kui inimesed käivad mere ääres ja randa prügi loobivad. Tegelik elu on see, et umbes 80 protsenti sellest satub loodusesse maismaalt. Sealt liigub see vihmaveega edasi jõgedesse ja lõpuks merre.
Kuna probleem on piiriülene ja järjest kasvav, on mõistlik, et need nõuded on riikide vahel kokku lepitud. Jutt on sellest, et keelatakse ühekordsed söögiriistad, taldrikud, segamispulkad ja õhupallide varred.
Kiisler rääkis, et plastist joogikõrre asendamiseks sobib näiteks pilliroost joogikõrs. Eestis juba on üks ettevõte, mis sellega tegeleb. Tootjatele tuleb anda üleminekuaega, et nad saaksid teisi materjale kasutama hakata, mis on keskkonnasõbralikumad.
"Üldiselt on see direktiivi eelnõu selles mõttes mõistlik, et vinti üle ei keerata. Kui näiteks haiglates on mõne patsiendi jaoks ikkagi kõige mõistlikum kasutada plastikust joogikõrt – lihtsalt see painduv kõrs on tema tema jootmiseks kõige mõistlikum –, siis seal see võimalus ette nähtaks," lausus Kiisler.
Direktiivis on erinevaid meetmeid. Üks ütleb, et plastikust joogipudelikork peab olema selline, et ta pärast avamist jääb kinnitatuna pudeli külge, et ta ei satuks eraldi loodusesse.
Eesti rõhutab Kiisleri sõnul veel, et tuleb tähelepanu pöörata kalapüügivahendite ringlusse võtmise vähendamiseks. 27 protsenti Euroopa randadest leitud mereprügiesemetest moodustavad plasti sisaldavad maha jäetud või kaotatud kalapüügivahendid.
Eesti teeb ka ettepaneku laiendada võimalust pandipakendisüsteemiks, milles Eesti on olnud edukas ja mida me ka lätlastele ja teistele riikidele pakume.
