Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul lähtub visiit muuhulgas Ukraina eelseisvatest presidendi- ja parlamendivalimistest.

„Valimiseelne periood on alanud ja nüüd on oluline jälgida arenguid meie jaoks olulise tähtsusega idapartnerluse riigis. Tähtis on hoida Ukraina sisepoliitiline olukord ja Ida-Ukraina relvakonflikt rahvusvahelise tähelepanu all.“

Ukraina valib presidenti tuleva aastas märtsis. Parlamendivalimised aga toimuvad oktoobris.

Mihkelson avaldas heameelt, et Venemaa vastaste sanktsioonide pikendamise osas on Euroopas üksmeel ja seisukoht, et enne Minski lepingute täitmist ei saa ka sanktsioone leevendada.

Komisjoni liikme Barbi Pilvre sõnul on Ukraina tuleviku jaoks võtmetähtsusega, et reformid jätkuksid pärast valimisi igal juhul.

„Eesti on Ukrainat toetanud nii reformide läbiviimisel, riigistruktuuride demokraatlikumaks muutmisel kui ka e-valitsemise ja otsedemokraatia arendamisel. Oleme aidanud kaasa nii haridusreformidele kui ka toetanud ettevõtluskeskkonda.“

Pilvre lisas, et otsene humanitaarabi varasematel aastatel on viimastel aastatel muutunud arengukoostööks. Kokku panustab Eesti aastas Ukrainasse arenguabina ligi 2,7 miljonit eurot.

Komisjoni visiit algab Ida-Ukrainas asuvast Sviatohirskist. Täna tutvutakse olukorraga kontrolljoonel Majorskis, misjärel suundutaks Kramatorskisse.

Komisjoni liikme Henn Põlluaasa sõnul teeb Ida-Ukrainas toimuv jätkuvalt muret, sest isegi madala intensiivsusega konflikti puhul on Ukraina sõjaväelaste hulgas praktiliselt iga päev kaotusi.

Keskmiselt saab nädalas surma või haavata kümmekond Ukraina sõjaväelast, praeguseks on hukkunuid ligi 3400 ja haavatuid ligi 11 000.

„Venemaa agressioonide, teiste riikide territooriumi okupeerimise ja rahvusvahelise õiguse rikkumisele ei ole mingit õigustust ja sellega ei tohi leppida,“ ütles Põlluaas.

Visiit jätkub teisipäeval Krasnohorivkas ning kolmapäeval ja neljapäeval kohtumistega Kiievis.