Tuleva aasta riigieelarve strateegia projektis on küll ette nähtud tööjõukulude kasv nii kohtunike kui kohtuametnike osas, kuid nimetatud palgatõus hõlmab kohtunike ja kohtujuristide palkasid, mis on sätestatud seaduses ning suurenevad seoses palkade indekseerimisega. Teiste kohtuametnike töötasude tõusuks puuduvad riigieelarve strateegia projekti kohaselt vahendid.

Esimese ja teise astme kohtutes töötab 209 ametnikku, kelle brutopalk on vahemikus 500–899 eurot kuus ning 129 ametnikku, kelle brutopalk jääb vahemikku 900–1000 eurot. "Kohtuametnike palgaprobleem on muutunud nii teravaks, et see ohustab õigusemõistmise korrakohast toimimist," rõhutas Pikamäe.

Kõrgema kvalifikatsiooniga kohtuametnikud lahkuvad süsteemist, näiteks lahkus eelmisel aastal kokku 27 kohtuistungisekretäri. Raskendatud on uute kohtuteenistujate värbamine ja olemasolevad teenistujad on töötasuga rahulolematud. "Eeltoodu mõjutab otseselt kohtuasjade menetlemise korraldust," märkis Pikamäe.

Priit Pikamäe

Pikamäe sõnul peavad kohtuametnike palgad olema võrreldavad teiste avaliku sektori sarnaste ametikohtadega, sealhulgas tuleks arvesse võtta palgaerinevusi piirkondade lõikes, näiteks on Ida-Virumaal mitmetele ametitele lisaks põhipalgale kehtestatud ka regionaalsed lisatasud.

"Õigusemõistmine on tervik, kus kohtusse pöördujatega suhtleval ja andmesisestusega tegeleval kantseleiametnikul, menetlusdokumentide liikumist, istungite toimumist ja talletamist tagaval kohtuistungisekretäril ning kirjalikku ja suulist tõlget pakkuval kohtutõlgil on kõigil oluline roll. Kõik kohtuametnikud aitavad tagada, et kohtuasjad saavad menetletud mõistliku aja jooksul," toonitas Pikamäe.

Seega palub Kohtute Haldamise Nõukoda valitsusel muuta tuleva aasta riigieelarve strateegia projekti ja näha esimese ja teise astme kohtutele ette õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks piisavad vahendid ning eraldada kohtuametnike töötasude tõusuks täiendav lisaraha summas, mis võimaldab maksta ametnikele nende töö väärtusele vastavat palka.