"Neid valdu ja linnu, kes inimestele nõutaval määral sotsiaalhoolekandeteenuseid ei paku, kelle määrused on seadusega vastuolus, on üksjagu ja eks nüüd tulebki neid hakata siis ametlikult menetlema ja lahendama," nentis Madise. "Probleem on esiteks selles, et linnad ja vallad ei ole mõistnud, et see kogukond ja kogukonna abivajajad ongi nüüd nende vastutusel, et selleks ei tule riigilt konkreetsete siltidega väljamõõdetud raha, see raha ongi kohaliku omavalitsuse tulubaasis," lisas ta.

Tema sõnul ei olegi võimalik täpselt ette näha, kui palju järgmisel aastal sotsiaalhoolekande seaduses ette nähtud teenuste osutamiseks linnas või vallas raha kulub. "Ma mõistan sellega seotud raskusi eelarve tegemisel, aga meie asi on nõuda seaduse täitmist. Ja inimesed peavad neid teenuseid saama," rõhutas õiguskantsler.

Tüüpiline viga omavalitsuste määrustes on Madise sõnul, et ei lähtuta mitte sellest, mida konkreetsel inimesel on tarvis, vaid üritatakse seada mingid formalistlikud reeglid, et näiteks sotsiaaltranporti saab ühe korra nädalas. "Need on seadusevastased ja selle üle meil vaidlus käibki," sõnas ta.

"Abivajajate märkamine, nendele sobiva abi leidmine ja pakkumine ongi omavalitsuse olemuslik ülesanne, seda tulebki teha. Ja kui on tõepoolest objektiivselt raha puudu, eks siis tulebki see mure tuua siia riigikokku ja rahandusministeeriumisse ja ära lahendada," toonitas Madise.