Pamiir on mäestikuala Aasias Alai oru, Hindukuši ning Tarimi nõo vahel. Alai-tagune ahelik, kuhu kuulub ka Estonia mäetipp, on mäeahelik Aasias Tadžikistani ja Kõrgõzstani piiril Alai oru serva. Mäetipu vallutasid esimest korda 1960. aastal Eesti mägironijad. See oli toona eestlaste esimene tõus üle 6000 m kõrgusele mäetipule.

„Pärast nädalast aklimatiseerumise perioodi Kõrgõstanis Lenini mäetipu baaslaagris (kõrgusel 3600m) ja esimeses laagris (kõrgusel 4400m), kust me tegime nii-öelda radiaale (ca päevased rännakud) mäeahelikele ja madalamatele tippudele (Domašnõi ehk Kodune 4700m ja Juhhin 5100m) sõitsime väikebussidega Tadžikistani, et alustada teekonda Estonia mäetipule. Muuseas, Juhhini mäetipp oli minu jaoks juba uus kõrgusrekord. Minu esimene tipuvallutus oli täpselt üks aasta enne Estonia tipus käimist (22.08.2017) ja selleks oli Mont Blanc 4810 meetri kõrgusel,“ sõnas Teet Ilves.

„Retk tippu alates Pamiiri Traktilt algas 15 km pikkuse autosõiduga metsikul maastikul Karadzilga jõe orgu mööda, milleks palkasime Karakuli külast kaks Tadžiki kirgiisi oma Vene militaarväikebussidega UAZ või „Tabletkad“, nagu neid rahvasuus kutsutakse. Liikusime maasturiomadustega väikebussidega kuniks Karadzilga jõe kivid ja läbimatu muda meid lõpuks peatasid,“ lisas ta.

„Edasi liikusime kuni 35kg raskuste seljakottidega neli päeva mööda mägijõgede orgusid ja Oktoobri liustikku Estonia ja Latvija mäetippude jalamile ca 5300m kõrgusele, kus jäime „tipuvallutamise“ laagrisse. 22. augusti hommikul alustasime koos päiksetõusuga Estonia mäetipu taasvallutamist. Lõunaks olime tipus, 6211m ja sama päeva õhtuks laagris tagasi. Tagasitee tellitud maasturiteni kestis 3 päeva, seega kokku koos tipu vallutamise päevaga kestis retk Estoniale kaheksa päeva ja me läbisime jalgsi 118km,“ ütles Ilves.

Ekspeditsiooni liikmeteks olid 12 eestlast. „Ekspeditsiooni juht Raivo Plumer tõusis Estonia tipule juba teist korda. Esimest korda tegi ta seda 28 aastat tagasi koos meie kõige vanema liikme Heikiga, kes oli 70-aastane. Heiki aga seekord kahjuks tippu ei jõudnud, jaks sai otsa ja ta jäi meid ligi poole maa peale laagrisse ootama. Seekord jõudis meist tippu kümme. Ühele kaaslasele jäi tipp kahjuks aja nappuse tõttu 100 kõrgusmeetri võrra kättesaamatuks,“ lausus Ilves lõpetuseks.