Mõnda aega tagasi esitasid ettevõtjad bürokraatia vähendamise rakkerühmale 252 ettepanekut, millest töörühm võttis lahendamiseks 165.

Tänaseks on neist ellu viidud üle poole. Halduskoormuse vähendamist on tööandjad pidanud oluliseks ka värskelt avaldatud manifestis.

„On oluline, et riik teaks, millised andmed on erinevates registrites juba olemas ja ei küsiks samu andmeid mitu korda. Samuti peab saama normiks, et uue regulatsiooni puhul hinnatakse selle täitmise ajakulu nii ettevõtjatele kui ka riigile,“ lubas minister tööandjatele, sõnades, et nullbürokraatia programmiga tuleb veelgi edasi liikuda.

Ettevõtjad rõhutasid kohtumisel, et regulatsioonide ja halduskoormuse vähendamise kõrval on oluline, et uute poliitikaalgatustega tulevikus halduskoormus ei tõuseks, vaid väheneks. Lisaks tõstatus kohtumisel maksukoormuse küsimus.

„Tänane valitsuskoalitsioon on vähendanud maksukoormust tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu ja läbi varasemalt planeeritud maksutõusude, nagu majutusasutuste käibemaks ning diiselkütuseaktsiisi tõstmine, ära jätmise.

Need küsimused tulid ka meie seekordsel kohtumisel arutluse alla ning oli rõõm kuulda, et ettevõtjad pidasid näiteks 500-eurost maksuvabastust madalama palgaga inimestele vajalikuks sammuks,“ rääkis Simson.

Nullbürokraatia programmi üks mahukamaid algatusi on Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ja Eesti Panga ühisalgatus Aruandlus 3.0, millega vaadatakse kriitiliselt üle andmevajadus, tagatakse andmete ühekordne küsimine ja luuakse võimalused aruannete esitamiselt liikuda masin-masin liidesega andmeedastusele.

Töörühma eesmärk on vähendada bürokraatiat ja halduskoormust ettevõtete suhtlemisel riigiasutustega.