Eelarvenõukogu hinnangul on esiteks oluline kinni pidada riigi eelarvestrateegias seatud struktuurse tasakaalu eesmärgist. Teiseks, praeguses majanduse kõrgkonjunktuuris ei ole mõistlik eelarvepoliitikat lõdvendada. Käesolevaks aastaks ootab rahandusministeerium struktuurset ülejääki 0,2% SKTst.

Rahandusministeeriumi 2018. aasta suvise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 3,6% ja 2019. aastal 3%. Võrreldes kevadega on kasvuprognoosi nõrgema välisnõudluse tõttu langetatud. Eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab ministeeriumi prognoos piisava usaldusväärsusega Eesti majanduskasvu ja inflatsiooni väljavaadet ning on kooskõlas mitme teise institutsiooni prognoosiga.

Rahandusministeeriumi hinnangul ületab Eesti majandus sel ja järgmisel aastal oma pikaajaliselt jõukohast taset. Võrreldes ministeeriumiga on eelarvenõukogu hinnang majandustsükli hetkeseisule isegi parem. Sellest annab tunnistust kiire palgakasv, töötuse madal tase, suur vabade ametikohtade arv ja kõrge hõivemäära jätkuv tõus. Tavapärasest selgelt paremale majandusolukorrale viitavad ka ettevõtjad.

Tugev majandustsükli seis soodustab hea maksulaekumise jätkumist. Eelarvenõukogu hinnangul võib tööjõumaksude laekumine olla prognoosis oodatust isegi kiirem, kuid käibemaksu laekumise puhul on tõenäolisem alalaekumise risk. Kokkuvõttes on maksude üle- ja alalaekumise riskid tasakaalus.

Eelarvenõukogu on nõuandekogu, mille ülesandeks on hinnata Eesti eelarvepoliitikat. Eelarvenõukogu hindab riigi makromajandus- ja rahandusprognoose ning järgib eelarvereeglite täitmist riigieelarve seaduses ja Euroopa Liidu õiguses esitatud nõuete kohaselt.

Eelarvenõukogu esimees on Raul Eamets.