2017. aastal toimus eluhoonetes 667 tulekahju, milles hukkus 36 inimest ja mis moodustab 95% kõikidest tulesurmadest.

Tuleõnnetused saavad kõige sagedamini alguse kodust, seega on kõige olulisem ennetada tuleohtu just eluruumides, mille üheks oluliseks meetmeks on päästjate poolt läbiviidavad kodunõustamised. Kodunõustamistega soovib Päästeamet jõuda just abivajajateni, et oma teadmiste ja oskustega aidata neil luua tuleohutut elukeskkonda. Päästeamet alustas kodunõustamistega 2006. aastal, kui tules hukkunute arv oli 164. Kasvatades aasta aastalt ennetustööd, sh kodunõustamiste mahtu on tules hukkunute arv vähenenud tänaseks 4 korda ja eluhoonete tulekahjude arv pea 3 korda.

Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi sõnul on kodudes tuleohutuse seisukohalt oluline nii suitsuanduri olemasolu, inimese enda ohutu käitumine kui ka kütteseadmete ja elektrisüsteemide korrasolek. „Päästeameti poolt 2017. aastal külastatud kodudest oli 3%-l kodudes probleeme kütteseadmete korrasolekuga, aga samuti oli 3% probleeme ohtlike elektrisüsteemidega,“ sõnas Tauno Suurkivi.
Suitsuandur oli olemas 69% nõustatud kodudest ning peale nõustamist oli nõuetekohane töötav suitsuandur paigaldatud 82% külastatud kodudest. Nõustamiste käigus tuvastati, et 15% kodudest vajavad oluliste tuleohutusalaste puuduste tõttu korduvkülastust.

„Kuigi omanik ise vastutab oma eluruumi ohutuse eest, siis näeme, et Päästeameti abistav kodunõustamine on mõjus ennetusmeede tulekahjude ja hukkunute ära hoidmiseks,“ lisas Tauno Suurkivi.
2018. aastal planeerib Päästeamet nõustada pea 22 000 kodu üle Eesti suurendades nii kodunõustamiste arvu võrreldes 2017. aastaga 22% võrra. Tuleohutusalast kodunõustamist on võimalik tellida helistades päästeala infotelefonile1524.