ÜLEVAADE | Mis ikkagi on kultuuriautonoomia, mida Yana Toom venekeelsele kogukonnale soovib?
Hetkel on Eestis kultuurautonoomia kahel rahvusrühmal – ingerisoomlastel (alates 2004. aastast) ja eestirootslastel (2007. aastast). Kultuuriministeeriumi kodulehel on kirjas, et esimene vähemusrahvusi puudutav seadus – vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuse seadus - võeti vastu 12. veebruaril 1925.
Nimetatud seaduse alusel võisid moodustada kultuuriomavalitsusi tollaste suurimate rahvusvähemuste - saksa, vene, rootsi ja juudi rahvusest isikud. Kultuuriomavalitsuse moodustamiseni jõudsid Eesti tollastest vähemustest 1925. aastal saksa ja 1926. aastal juudi kogukond. Vene ja rootsi vähemused oma kultuuriomavalitsuste loomiseni Teise Maailmasõja eelsel perioodil ei jõudnud. Rootslaste ja venelaste puhul oli küllalt oluline tõik, et kompaktne asustus võimaldas rahvuskultuurilisi probleeme lahendada kohalike omavalitsuste abil. Kultuuriomavalitsused likvideeriti 1940. aaastal nõukogude võimu perioodil.
1980. aastate keskel alguse saanud perestroika ja eesti iseseisvusliikumine pani aluse rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühenduste taastekkele. Põhiseaduse § 50 sätestab, et vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 26. oktoobril 1993. aastal võttis riigikogu vastu "Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse" (edaspidi VRKAS).
Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse põhieesmärkideks on: emakeele õppe korraldamine, rahvuslike kultuuriasutuste moodustamine, kultuuriürituste korraldamine, vähemusrahvuse kultuuri ja hariduse edendamiseks fondide, stipendiumide ja preemiate asutamine ning määramine jms.
VRKAS kohaselt võivad vähemusrahvuse kultuuriomavalitsusi moodustada saksa, vene, rootsi ja juudi rahvusest Eesti Vabariigi kodanikud ja nendest vähemusrahvustest isikud, kelle arv on üle 3000.
Kultuuriautonoomia moodustamise eeltingimus on rahvusnimekirja koostamine. Vastavalt VRKAS-le saavad selle nimekirja alusel toimuda vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimised. Rahvusnimekirjade koostamise õigus on vähemusrahvuste kultuuriühingutel või nende liitudel.
6. mail 2003. aastal kinnitas valitsus määrusega vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimise eeskirja. Kultuurinõukogu on kultuuriomavalitsuse kõrgemaks organiks, mis valitakse otsestel ja ühetaolistel valimistel. Ingerisoomlased said antud korra alusel valida oma kultuurinõukogu 2004. aasta juunis. Eestirootslastele omistati kultuurautonoomia 2007. aastal. Teiste rahvusvähemuste õigused on tagatud põhiseaduse ja teiste seadustega.
Raadio 4-le antud intervjuus märkis Toom, et on mitmeid asju, mille eest ta iga päev võitleb ja mis peavad Keskerakonna programmis olema. "Venekeelse kooli arenguprogramm, võib-olla peaks mõtlema kultuuriautonoomiale," lausus Toom.
