2021. aastast peaks Eestis rakenduma duaalne täitesüsteemi mudel. Riik saab õiguse teha nn esmaseid täitetoiminguid kõigi avaliku võimu kandja nõuete sissenõudmisel (nt keelumärked, hüpoteekide seadmine, pangakonto arestimine, rahaliste nõuete arestimine).

"Leiame, et kogu ettevõtmine on läbi viidud tendentslikult ning tegelikke eesmärke ja võimalikke osapooltevahelisi kokkuleppeid varjates," pöördusid kohtutäituri Riigikogu poole.

Kohtutäiturid kutsusid Riigikogu ja Vabariigi Valitsust rakendama Justiitsministeeriumi ressursse täitemenetluse valdkonna õiguslike ja infotehnoloogiliste probleemide avastamisel, sõnastamisel ja avalikustamisel. Kohtutäiturite hinnangul kannatab nende lahendamatuse tõttu täitemenetluse efektiivsus.

Kohtutäiturite hinnangul pole Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda olnud kaasatud 2017. aastal justiisministeeriumi poolt koostatud analüüsimisele ega saanud muul viisil kaasa aidata täitemenetluse reformimise otsustamise aluseks olevate dokumentide koostamisele.

Kohtutäiturite ettepanekud täitemenetluse tulemuslikkuse tõstmiseks:

  • Kohustada tööandjad ja riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutusti maksma võlgnikule tehtavaid väljamakseid võlgniku isiklikule kontole;
  • Luua maksejõuetusinstitutsioon koos täitemenetluskonfliktide lahendamise võimekusega, sest siis ei peaks Justiitsministeeriumi ametnikud ja kohtud tegelema sedavõrd suures mahus kohtutäiturite peale esitatud kaebustega ning riik hoiaks seega olulist raha kokku;
  • Muuta täitemenetlus menetlusosalistele lihtsamaks ning luua võimalus, et pooled saavad valida sissenõudmiseks nn maksekäsu kiirmenetluse põhimõtte
  • Anda kohtutäiturile sarnaselt EMTA ja kohtuga õigus lugeda esitatud tõendid nõrkadeks ja mitteusutavateks.
  • Anda Kojale õigus teostada kohtutäiturite tegevuse üle kontrolli.
  • Kehtestada kohtutäiturite tasudele käibemaksumäär 0%, mille läbi võlgnike poolt kohtutäituritele (riigile) makstav tasu väheneb 20%.