2003. aasta jaanuaris teatas Res Publica, et Sisask liitus nende erakonnaga. "Minu sõnum on, et koolide õppekeskkond on riigi asi," ütles Sisask toona. "Üks asi on see, kui teed midagi üksi või väikese meeskonnaga. Hoopis teine on see, kui ajad seda asja rohkemate inimestega, kelle sõnadel ja mõtetel on kaalu."

Talle väga hingelähedane teema lähtus ta juhitavast fondist Saagu Valgus, mille eesmärk oli likvideerida tervist kahjustav õppekeskond.

Samal aastal toimunud riigikogu valmistel kogus ta 1391 häält. Parlamenti pääses ta sama aasta septembris rahandusministriks saanud Taavi Veskimäe asendusliikmena.

Sisask: kolm aastat ei kuulanud raadiot ega lugenud lehti

Poliitikast lahkus ta 2007. aasta kevadel, mil lõpetas ka riigikogu koosseis, kuhu ta kuulus. Toonastel valimistel ta enam ei kandideerinud. Aastaid hiljem pihtis Sisask ajakirjas Kroonika, et tõesti uskus uude ja ausasse lähenemisse. "Sees märkasin, et tegelikult oleme me kõik inimesed..." Riigikogus veedetud aeg oli tema jaoks äärmiselt raske. "Kui keegi ütleb, et ah, mis, ära võta asju nii tõsiselt, elu on ju nagu nali, siis minu jaoks küll ei ole." Ta väitis, et poliitikast irdunud, ei kuulanud ta kolm aastat raadiot ega lugenud lehti.

2011. aasta riigikogu valimistel kandideeris Sisask üksikkandidaadina. Toonases ETV "Valimisstuudios" märkis ta, et parteist lahkumisel sai otsustavaks seegi, et Res Publica liitus Isamaaliiduga (aastal 2006 - toim). "Põhimõtted, mis olid Res Publica valimislubadustes, ei pidanud enam vett." Ta lisas, et kogu see asi oli inetu. Valimistel sai ta 771 häält, millest parlamenti pääsemiseks ei piisanud.

Riigikokku sotside või Keskerakonna ridades?

Nüüd on ta valmis taas suurde poliitikasse tulema, ent küsimus on, kas üksi või mõne parteiga? EKRE ridades olnuks ta koht üldnimekirjas nii hea (vähemasti ta enda sõnul), et teekond Toompeale kindel.

Nüüd on kõik lahtine. ERRile antud intervjuus sõnas ta, et on mõelnud ka üksikkandidaadina kandideerimise peale. Ajakirjanik Toomas Sildam uuris otsekoheselt: on siis põhjust teistel erakondadel teie poole pöörduda, kui nad oleksid valmis kehtestama linnurahu ja pakkuma lahendusi nn rasketele perekondadele? Sisask vastas, et nii tark ta juba on, et hammustab läbi, kas huvi on tegelik ja tõsine, kas mure nende teemade üle on sisuline. "Kui mure ei ole sisuline, ei ole mõtet minu poole pöörduda. Tahaksin sisulist koostööd, et need inimesed seisaksid oma mõtete taga, päriselt. Kui see peaks juhtuma, siis täiesti võimalik, et liitungi kellegagi."

Delfile teadaolevalt võtaks näiteks sotsid Sisaski meelsasti oma ridadesse, on ta ju nüüd seisnud ka ühe nende põhiteesi ehk samasooliste perede õiguste eest. Ka Keskerakond oleks koostööst huvitatud. Peasekretär Mihhail Korb ütles Delfile: "Väga palju Siiri Sisaski öeldust on Keskerakonna jaoks sümpaatne ja kahtlemata tervitatav – väärika pensioni eest seismine, keskkonnaküsimused, laste ja noorte probleemidega tegelemine ning tema tänuväärne töö MTÜs Saagu Valgus, mistõttu pole omavaheline suhtlus muidugi välistatud."