Valitsus otsutas, et rajatakse muuseumide ühishoidlad: kokku läheb see maksma üle 40 miljoni euro
Praegused museaalide hoiutingimused ei taga pärandi säilimist ega võimalda kogude aktiivset kasutamist, teatas kultuuriministeerium.
Riigile kuuluvatesse muuseumikogudesse kuulub ühtekokku 4,3 miljonit museaali. Praegu hoitakse suurt osa Eesti museaale mitte hoidlates, vaid selleks kohandatud ruumides või hoonetes.
"Pärandit tuleb pidevalt kasutada, uurida ja tutvustada. Meie muuseumide praegused hoiutingimused seda täiel määral ei võimalda. Selleks peabki riik muuseumikogudele looma tänapäeva nõuetele vastavad hoiutingimused ning muuseumitöötajatele vajaliku töökeskkonna. Põlvkondade jooksul loodud hindamatute väärtuste hoidmine on lisaks kõigele muule riigi põhiseaduslik kohustus," rääkis kultuuriminister Indrek Saar.
Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi koostöös tellitud museaalide säilitamise analüüsi tulemusel leiti, et kõige efektiivsem oleks rajada kaks hoidlat, üks Põhja- ja teine Lõuna-Eestisse, kuna ühishoidla teenindaks üheaegselt paljusid muuseume üle Eesti. Hoidlaid ei planeeritaks pelgalt laohoonetena, vaid seal asuks konserveerimiskeskus, toimuks digiteerimine, viidaks läbi koolitusi ja muid vajalikke tegevusi.
Aastaid oodatud ühishoidlate maksumuseks võib praegustel hinnangutel kujuneda umbes 41 miljonit eurot. "Ühishoidlate rajamine tähendab riigile esialgu suurt väljaminekut, aga hiljem aitab see riigi raha kokku hoida. See tagab lisaks museaalide säilimisele keskse vaate, mida me varem eri muuseumides kogunud oleme ja mis meie edasisi valikuid suunab. Kultuuripärand vajab mõtestamist kogu aeg," lisas minister.
Ühishoidlate rajamise tempo sõltub riigieelarve strateegia läbirääkimistel saavutatavatest kokkulepetest. Kui riigieelarve seda võimaldab, võiksid ühishoidlad uksed avada kõige varem 2026. aastal.
