Nüüd tekitavad kivid kaladele sobiva kärestikulise veevoolu ning pakuvad varju ja puhkust ülesvoolu ujumisel. Kruusa sisse kaevandavad kalad endale sabaga pesalohud, kuhu lasevad oma marja. Kõik need tööd tehti ära koostöös kalanduseksperdiga.

Paisu projekteerimis- ja ehitustööd tehti Pärnu jõel ka Vändra vallas Vihtras. Mõlemad paisud avati vee-elustiku mõlemasuunaliseks vabaks rändeks. Jändjal paisutus säilis, kuid paisu keskele rajati rampkärestik, mille kaudu kalad edaspidi liikuma pääsevad.

Jändja paisul pidi ehitaja arvestama ka asjaoluga, et tegemist on muinsuskaitse all oleva mälestisega. Selle pärast tuli erilise hoolega jälgida, et kaitsealused ehitised säiliksid, samas kalad saaksid rännata oma elupaikadesse ja kudealadele. Muinsuskaitseameti esindaja sõnul said ehitajad sellega suurepäraselt hakkama. Jõe ääres olevad hooned konserveeriti.

Sama projekti raames avatakse kalarändeks veel ka Sindi pais ja veel kümmekond väiksemat paisu Pärnu jõestikus. Sindi pais on Pärnu jõel esimene rändetakistus.

Jändjal tehtud tööd olid üheks osaks projektist „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“.