Võru vald kaalub tselluloositehase uuringute alustamist endise Orava valla territooriumil
Esmaspäeval läkitas EST-FOR Võru vallavolikogule avalduse, milles palub toetada riigi eriplaneeringu mõjude hindamise algatamist Võru valla territooriumil.
Avalduse kohaselt soovib EST-FOR leida võimalikku 100-hektarilise maalapi, millel oleksid head ühendused põhimaanteedega ja raudteega. Tehasele vajalik vesi pärineks Lämmjärvest ning puhastatud heitvee väljalask toimuks samuti sinna.
Eile toimunud vallavolikogu koosolekul rõhutas Võru vallavanem Kalmer Puusepp, et kuigi EST-FOR on arutanud tehase loomist Setomaa, Räpina ja Võru valdade liitumispiirile, siis täpne asukoht pole veel kindel. "Oluline asi - nad ei tulnud meie jutule sellega, et hakkavad seda tehast juba rajama, nad soovivad uurida, kas see tehas sinna üldse sobib," selgitas Puusepp.
Vallavolikogu liige Aune Rehema spekuleeris, et tehas tarbib 61 tuhat tonni vett, mille reostumise korral on Võru vallal suur probleem. "Samuti peab meie huvi olema, et kui sinna luuakse 200 uut töökohta, siis need ei saa olla madalapalgalised töökohad, vaid meie huvi on see, et seal makstaks vähemalt maakonna keskmist palka," surus Rehema.
Volikogu liige Ago Keir kostis, et mõtlema peab Värska sanatooriumile, mis valda jääb, kus töötab umbes sama palju inimesi kui plaanitavas tehases. "Me tapame selle sanatooriumi ära, kui midagi valesti läheb," sõnas Keir.
Volikogulane Riina Sabalisk tundis hoopis muret võõrtööjõu osas. "Ükski volikogu ei saa ettevõtjale ette kirjutada, et ta ei tooks seaduses lubatud piirmääradest enam võõrtööjõudu tööle," muretses Sabalisk.
Vastaspoolel kommenteeris volikogulane Priit Süüden, et Võru vald ajab pidevalt käsi-jalgu ettevõtlusele vastu, kuid ei tee midagi, et vähendada inimeste väljavoolu vallast. "Me ei taha siia kanalat, ega mingit tehast, aga ometigi kõike muud riigilt tahame - pensioneid tahame. Minu meelest oleks see üks kõva sõna küll, kui see jurakas siia tuleks. Kas Soomes on siis kõik ära surnud selle tehase tõttu? 50 sellist tehast on Soomes ja tehakse juurde, metsaomanikud saavad sellest väga suure tulu," sõnas Süüden. Seisukoht leidis poolehoidu, sest uurida liikmete hinnangul ikka võib ning tehase rajamiseni jõutaks alles aastate pärast. Otsustati korraldada avalik arutelu.
Uurides EST-FORi juhatuse liikmelt, Aadu Pollilt, kes Võru vallas rääkimas käis, et kus mujal arutelusid valdadega peetakse, loetles ta, et Pärnumaal peetakse nõu Saarde vallaga, kus nähakse tõenäolise variandina planeeritava Rail Balticu kaubajaama ümbrust.
"Teoreetiliselt sobivad alad paiknevad nii Räpina valla, Setomaa valla kui Võru valla territooriumil. Kohalikud vallavolikogud saavad otsustada – kas vald on huvitatud uurimaks tehase rajamise võimalikkust oma territooriumil või mitte. Nii on sama kaalutlus käsil ka Võru vallas," lisas Polli.
Ta jätkas: "Juhul kui Eestis on valdasid, kes soovivad tehase rajamise võimalikkust uurida, siis tehase rajamine sõltub uuringute tulemustest, mille hulka kuulub muuhulgas ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Lõplik asukoht saab selguda samuti vaid planeeringumenetluse käigus – kus arvestatakse nii keskkondlikke, majanduslikke kui ühiskondlikke tegureid,".
