Uuringus pöörati tähelepanu erinevatele tööelu külgedele, näiteks töötajate pühendumuine, rahulolu nii juhtimise, töötasu, töötaja väärtustamise, arenguvõimaluste, kui töökorralduse ja töö iseloomuga.

Kuigi riigisektori valdkonna töötajate hinnangud võrreldes erasektoriga väga oluliselt ei lahkne, on mõningates punktides teatud erinevusi siiski märgata. Riigiteenistujad tunnevad rohkem, et nende töö on mõttekas ja neil on paremad arenguvõimalused. Ka juhtimise tasemega ollakse veidi rohkem rahul. Samas on avaliku sektori töötajad vähem rahul töötasu, muudatuste läbiviimise viisi, karjäärivõimluste ja töökorralduse paindlikkusega. Avalikus teenistuses töötamise kutsumuslikule loomule viitab see, et üldiselt pidasid töötajad töökohta enda jaoks olulisemaks kui erasektoris.

Erinevate avaliku sektori vladkondade lõikes on kõige halvem seis kaitseministeeriumi haldusala töötajate hulgas. Alla keskmise hinde andsid selle valdkonna töötajad valdavas enamikus tööelu puudutavates küsimustes, vaid kolmel juhul kaheksateistkümnest ületas hinne keskmist. Lausa pooles valdkondadest oli kaitseministeeriumi haldusala töötajate rahulolu tase pingereas teistega võrreldes kõige viimane.

Lisaks on riigikaitse valdkonna töötajate rahulolu eelneva uuringuga võrreldes pea kõikides punktides märkimisväärselt langenud. Uuringu koostajad on märkinud, et erinevalt eelmisest, 2015. aastal toimunud uuringust oli seekord kaasatud ka kaitsevägi. Seetõttu ei ole päris selge, kas märkimisväärselt on langenud kõigi kaitseministeeriumi valdkonna töötajate rahulolu või on kaitseväe töötajad lihtsalt eriti rahulolematud.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang leiab, et uuring on konkreetsemate järelduste tegemiseks liialt üldine ja võib pakkuda vaid sisendit täpsemate uuringute korraldamiseks.

Kaitseväe pressiesindaja Vallo Toomet uuringu tulemusi kommenteerida ei osanud.

Teistest rohkem on oma tööeluga rahul kultuuriministeeriumi ja majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusala töötajad. Ka rahandusministeeriumi ja haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas hinnati tööelu keskmisest paremaks.

Kõige suurem on rahulolu kõrgete riigiametites nagu riigikogu kantselei, presidendi kantselei, õiguskantsleri kantselei, riigikohtu ja riigikontrolli töötajate hulgas.

Rahulolu oli kõige kõrgem uutel töötajatel ja juhtivtöötajatel. Nende andmete põhjal võib esitada küsimuse, kas riigiasutuste juhtidel on raskusi oma töötajate motiveerimisega.

Millised on rahulolulanguse põhjused, uuringus välja ei toodud.

Uuringu on tellinud rahandusministeeriumi ja selle viis läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. Eelmine sarnane uuring viidi läbi 2015. aastal.