Laulu sõnul avaldab Randjärve soov asuda tööle vajalikust kaks kuud hiljem, aprilli alguses, Eesti Kontserdile olulist mõju. Nimelt toimub märtsis ja aprillis Eesti Kontserdi kahe järgneva hooaja kunstilise plaani kinnitamise ning eelarve prognoosimine, mis on väga oluline protsess ja juhi aktiivne osalemine selles on määrava tähtsusega.

Komisjonil ei olnud Laulu sõnul enne otsuse langetamist teada, et Laine Randjärv soovib tööle asuda hiljem. Laul annab mõista, et kui neil oleks algusest peale see teada olnud, poleks Randjärve kasuks võib-olla otsustatud. "Alles konkursi tulemustest teavitamise järel selgusid asjaolud, millest varasem teavitamine oleks võinud mõjutada komisjonis olnud Eesti Kontserdi nõukogu liikmete otsust," märkis ta.

Et Randjärv soovib tööle asuda märtsi alguses, see tähendab kuu aega hiljem, kui juhi vahetus toimuma peaks, andis ta nõukogu liikmetele teada alles vahetult pärast vestlusvooru. Sellega nõukogu liikmed nõustusid. Hiljem selgus aga, et Laine Randjärv saab tööle asuda alles aprilli alguses, see tähendab kaks kuud pärast ettenähtud aega. See avaldaks Laulu sõnul Eesti Kontserdile olulist mõju.

Rahulolematust olukorraga väljendab ka Eesti Kontserdi nõukogu liige Tea Varrak. Tema sai vahetult pärast otsuse langetamist asjast teada nõukogu esimehe Indrek Laulu käest.

"Pärast otsuse vastuvõtmist on selgunud fakte, mis minule rõõmu ei tee," kommenteeris olukorda Eesti Kontserdi nõukogu liige Tea Varrak. Missuguseid fakte lisaks tööelasumise ajaga Varrak silmas pidas, ta täpsustada ei soovinud.

"Ma loodan, et selgus saabub oktoobris," ütles Varraks. "Eesti Kontsert on väga soliidne asutus, mis peaks rahulikult toimida saada," märkis ta.

Eesti Kontserdi uus juht peaks ametisse asuma 1. veebruarist. Randjärv on põhjendanud tööle asumisega viivitamist sooviga mitte katkestada enneaegselt oma riigikogusse kuulumist. Vastase juhul jääks ta ilma ligi 21 000 euro suurusest hüvitisest.